Toomas Trapido: mida nõuda riigikogult?

Toomas Trapido Foto: Postimees.ee

Arto Paasilinna «Maailma parim küla» räägib, kuidas Soome palkmajategija saab päranduseks maa, millele kerkib konkreetsetest oludest lähtuvate tervemõistuslike otsuste tulemusena küla, mis elab üle puhkenud Kolmanda maailmasõja ning isegi maailmalõpu. Soovitan seda meistriteost soojalt lugeda kõigil, kelle ülesandeks on midagi head ja toimivat üles ehitada.

Spordis, äris, teaduses ja vast kõigil elualadel saavutavad edu need, kes tahavad teha oma asja maailma parimal moel. Nii tahtsid Hansapanga asutajad teha maailma parimat ettevõtet, ja panka kui sellist silmas pidades mingil hetkel nii läkski. Ilmselt tahtsid Skype’i loojad pakkuda maailma parimat moodust interneti teel rääkimiseks. Olümpiavõitjate motivatsiooni ei pea ilmselt selgitamagi.

Arutelud riigikogu saali

Eesti riigil puudub viimasel ajal selgelt sõnastatud eesmärk, sellest tulenevalt on üpris eesmärgipäratud ka tema tegevused ning inimeste loov energia suundub eelkõige endaga seotule – asjadele, majadele ja meele lahutamisele.

Aga mõelgem, kui Eesti riigi (kodanike, valitsuse, riigikogu) eesmärgiks oleks olla maailma parim riik? Maailma parim igal elualal – inimeste tervises, harituses, rahulolus, vähima õnnetuste arvuga, ökoloogilise tööstusega ja loetelu võiks veel pikalt jätkuda. Mis oleks, kui riigikogu ja valitsuse tööd hinnataks mitte majanduskasvu, vaid selle järgi, kui palju on vähenenud liiklus- ja tulesurmad, paranenud rahva tervisenäitajad ning teised reaalse heaolu indikaatorid?

Olles töötanud riigikogu liikmena kolm kuud, ei ole ma loodetavasti veel piisavalt sisse elanud, et sissekäidud rööpas muganduda, ning julgen teha mõned ettepanekud. Praeguses riigikogu töökorralduses praktiliselt puudub riigi elu ja arengut puudutavate teemade sisuline arutelu riigikogu saalis. Muud Eestimaa ruumid on kevadel ja sügisel küllastunud kõikvõimalikest aruteludest, kuhu vahel harva jõuab ka mõni üksik poliitik. Mis oleks, kui tooks arutelud tagasi ka meie riigikogu saali?

Eesmärgipüstitusi, mis vajaksid rahvaesindajate täit tähelepanu, teadmisi ja koostöövõimet, on küllaga. Näiteks võiksime jõuda kümne aastaga hariduses Soomega ühele pulgale, mis tähendaks maailma parimat haridust Eesti õpilastele.

Raisatud aeg

Seame selle eesmärgiks, mõtleme, kuidas seda teha, hakkame liikuma ning kohendame regulaarselt suunda, kui vaja. Aga katsume seda teha rahva valitud esindusena ühiselt ning parimal võimalikul moel. Energia kallinemine ja energiadefitsiidi risk on reaalne. Millega me kütame oma kodusid kümne aasta pärast, kui palju bensiini ja mis hinnaga me saame lubada, kust tuleb elekter?

Need küsimused peavad saama mingigi vastuse ka riigikogu saalis. Praegu head ja konsensuslikku vastust lihtsalt pole. Mida teha ligi 400 000 hektari reformimata riigimaaga? Millised on kliimamuutuse mõjud maailma looduslikele ja inimsüsteemidele, sealhulgas loomulikult Eestile? Neid ja paljusid teisi küsimusi, mis võivad oluliselt määrata Eesti arengu suunda, ei esitata riigikogus, kus oleks nende arutamise loogiline koht.

Riigikontrollilt tuleb põhjalikke aruandeid, nt «Eesti valmisolek hädaolukordadeks». Viimases viidatakse valmisoleku puudumisele. Seitse väetisevagunit Kopli kaubajaamas võivad plahvatades maa pealt pühkida Kopli linnaosa ja küllap kliriseksid ka Toompea aknad.

Põllumajanduses ennustatakse üle poolte väiketootjate konkurentsist väljalangemist viie-kuue aasta pärast. Kui need ei ole teemad, mis peaksid riigikogu tähelepanu pälvima, siis mis on – kas erakondade omavaheline jagelemine? Erakondade vanade võlgade klaarimine ning ette teada tulemustega hääletamisele kuluv aeg on raisatud. Samas on aeg piiratud ressurss ning selle kasutamine 101 kõrgepalgalise rahvaesindaja puhul peaks olema eriti suure tähelepanu all.

Riigikogu üheks rolliks peab olema riigi pikaajalise arengu kavandamine ning ohtude ja võimaluste hindamine. Tegevusetus ja ohtudest rääkijate naeruvääristamine on kindel retsept suurte probleemide tekkeks 5–10 aasta pärast.

Kui 80ndate lõpus ja 90ndate keskel oleks HIV-riskist rääkijaid kuulda võetud, ei oleks meil üks maailma kõrgemaid nakatumisprotsente. Kui praegu ei võeta tõsiselt energiateemat, siis võib-olla oleme kümne aasta pärast külmas, pimedas ja saastas. Meil on hetkel 98 kehtivat arengukava. Riigikogu peaks katsuma koondada need mõneks oluliseks kavaks, mida siis ka tõsiselt arutatakse, kinnitatakse, regulaarselt nende täitmist kontrollitakse ja vajadusel muudetakse.

Nõuda eesmärgi täitmist

Riigikogu põhiline formaat – küsimused-vastused – ei võimalda sisulist dialoogi ja parimate lahenduste teket. Küsija ja vastaja rollid kipuvad kergesti üle minema ründaja ja kaitsja omadeks. Ning küsides ei saa tihti infot edastada.

Kui tahan öelda, et maja põleb ja tuppa tuleb vingu, siis pean seda tegema küsimuse vormis, nt «kas ka teie hinnangul on meie ruumides olev süsinikmonoksiidi tase tavapärasest kõrgem ning ega see pole juhtumisi tingitud kusagil meie lähikonnas toimuvast aktiivsest süsiniku oksüdeerumisest?». Kui küsija ei suuda küsimust piisavalt kiirelt ja kaunilt vormistada, siis lämbume kõik oma protseduurilise jäikuse ja toreduse kätte.

Riigikogu peaks võtma rohkem aega sisulisteks aruteludeks, mis põhineksid korralikel analüüsidel, kus tuleksid välja ühiskonnas levinud seisukohad ja väärtused, kus kavandataks riigi pikaajalisemat arengut ning kus mõnikord jõutaks ka ühiste arusaamadeni. Selle eest katsun jõudumööda oma töös seista.

Mis oleks, kui ajakirjandus ja kodanikud küsiksid iga kuu lõpus riigikogu ja valitsuse liikmetelt: «Mida sa eelmisel kuul tegid selleks, et elu edasi läheks, ja mida kavatsed järgmisel kuul teha?» Ja regulaarselt poliitikuid jälgida ning neid tegude põhjal hinnata. Mis oleks, kui eesti rahvas tahaks tõepoolest elada maailma parimas riigis ning nõuaks nii riigikogult kui iseendalt selle eesmärgi täitmist…

P. S. Kirjutamise ajendiks saanud kuluhüvitiste osas on mul teatada järgmist: võin neid deklareerida sunniviisiliselt või vabatahtlikult ega näe selles probleemi. Loodan aga, et sügisel siirdub kogu ühiskond samasuguse energia ja tähelepanuga artiklis mainitud teemasid arutama.