Andres Lipstok: majanduskasv võib paariks aastaks aeglustuda ka 5,5–6,5 protsendini

Eesti Panga president Andres Lipstok Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga president Andres Lipstok andis riigikogus ülevaate Eesti Panga töötulemustest 2006. aastal ning Eesti majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Postimees Online avaldab Lipstoki kõne.

Andres Lipstok:

2006. aasta oli Eesti Panga jaoks tegus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Kõige olulisem teema oli kahtlemata eurosüsteemiga ühinemine ja euro kasutuselevõtt Eestis. Sellega seoses tõusis aasta jooksul esikohale nn Maastrichti inflatsioonikriteeriumi ümber toimunud arutelu erinevates Euroopa Liidu asutustes. Nagu me nüüdseks teame, lükkus euroalaga ühinemine Eesti jaoks edasi, seda vaatamata valitsuse ja keskpanga tõsistele pingutustele. Võib ka kohe öelda, et meie prognooside kohaselt on euro kasutuselevõtt Eestis reaalne alates 2011. aastast.

Vaatamata järjest tihedamale koostööle Euroopa Liidus jäävad Eesti Panga põhiülesanneteks hinnastabiilsuse tagamisele kaasaaitamine Eestis ning meie pangandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsuse hoidmine. Ja siin pakkus eelmine, 2006. aasta Eesti riigile ja keskpangale küllaga tõsiseid väljakutseid.

Ühest küljest oli see Eesti majanduse jaoks väga kiire kasvu aasta. SKP reaalkasv – Eestis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus – suurenes ühe aastaga 11,4 protsenti. Tööpuudus langes 5,9 protsendi tasemele ning Eesti elanike reaalne ostujõud jõudis ligi 70 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Teisest küljest aga kaasnesid eduga ka riskid. Uute pangalaenude ja liisingu kogumaht kasvas aastaga 51,6 protsenti, sest sissetulekute kiire kasv julgustas Eesti peresid ja ettevõtteid laenu võtma. Kasvava sisenõudluse – kodumaiste investeeringute ja tarbimise – rahastamine nõudis üha suuremat välisraha sissevoolu. Välisinvesteeringute kasvades suurenes jooksevkonto puudujääk ca 15 protsendini SKPst, st välisraha netosissevool Eestisse jõudis 2006. aasta jooksul ligi 39 miljardi kroonini, millest valdav osa tuli pankade vahendusel. Seetõttu on meie arengu jätkumiseks tähtsal kohal välisinvestorite, eelkõige Skandinaavia pankade usalduse säilimine Eesti vastu.

On selge, et Eesti majandus ei jõua nii kiiresti kasvada igavesti. Laenukasvu tempo ja jooksevkonto puudujääk hakkavad kahanema ning ülikiire majanduskasv aeglustub. Eesti Panga arvates on Eesti majandusele eelolevatel aastatel jõukohane keskmiselt 7–8 protsendini küündiv kasvutempo. Samas võib majanduskasv paariks aastaks aeglustuda ka 5,5–6,5 protsendini. Selline tsüklilisus on vabale turumajandusele täiesti loomulik. Keskpanga ja valitsuse ülesanne ei ole mitte majandustsüklit «ära kaotada», vaid vältida kasvu järsku aeglustumist (ehk teisisõnu, toetada majanduse «pehmet maandumist»). Seetõttu tulebki kiire kasvu aastatel kokku hoida, mis omakorda võimaldab aeglasema kasvu perioodil riigil suhteliselt rohkem kulutada ja seeläbi langust pehmendada. Käesoleval aastal eeldab see ühelt poolt eelarve hoidmist tuntavas ülejäägis, mis pidurdab sisenõudluse kasvu, ja teiselt poolt tugevat pangandusregulatsiooni ja tulemuslikku finantsjärelevalvet, mis suurendab meie finantssektori vastupidavust.

Käesoleva aasta esimeste kuude põhjal võime oletada, et senise majanduspoliitilise joone hoidmisel on reaalne tagada majanduse sujuv aeglustumine. Osalt Eesti Panga astutud sammude mõjul on laenumahu kasv selgelt pidurdumas ning kinnisvarahindade tõus on peatunud. Eestil on kõik eeldused jõudsa arengu jätkumiseks ka eelolevatel aastatel. Kuid selleks on vaja igal juhul vältida eelarvepoliitika nõrgenemist ning jätkata sihikindlat tööd euro kasutuselevõtu ettevalmistamiseks.

Eesti Panga esmane ülesanne on tagada Eestis hinnastabiilsus, mis loob tingimused pikaajaliseks majanduskasvuks. Eelmisel aastal kinnitasin teile, et Eesti Pank on hinnastabiilsuse taganud ning tahan seda rõhutada ka täna. Eestis tagame hinnastabiilsuse fikseeritud vahetuskursi kaudu. Krooni muutumatu vahetuskurss euro suhtes tagab euroala stabiilse hinnataseme ka Eestis.

Samas on selge, et 2006. aastal 4,4 protsendini tõusnud inflatsioon ületas 2005. aasta näitajat. Kas seetõttu on Eestis hinnastabiilsus ohus? Kas elanikud ja ettevõtted peavad kartma inflatsiooni pidevat kiirenemist? Sugugi mitte. Kõigepealt tuleb rõhutada, et Eesti loomulik keskmine inflatsioonimäär on 1,5–2,5 protsenti kõrgem euroala omast. Põhjus on lihtne. Kiirema majanduskasvuga kaasneb kiirem hinnatõus – kui meie sissetulekud tõusevad, kasvab ka hinnatase. Eesti reaalne sissetulek on umbes 70 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, kuid ka meie kaupade ja teenuste hinnad on ELi keskmisest madalamad, nii umbes 65 protsendi tasemel. Seetõttu ongi Eesti keskmine inflatsioon viimase kuue aasta jooksul ulatunud 3,5–4 protsendini.

Eelmisel aastal tõstis inflatsioonitempot ka jätkuv nafta ning teiste kütuste hinnatõus, mis kandus üle transpordi- ja majapidamiskuludesse. Samuti suurendas hinnatõusu sissetulekute ja kinnisvarahindade kasv. Siiski oli 2006. aasta 4,4-protsendine inflatsioonitempo lähedal viimaste aastate keskmisele ja erinevus euroala 2,2protsendisest inflatsioonist püsis loomulikes piires. Eesti Panga prognoosi kohaselt tõstavad teenuste ja kinnisvara eelmisel aastal tõusnud hinnad ning paratamatud maksumuudatused inflatsiooni sellel ja järgmisel aastal üle 5 protsendi taseme, kuigi sisenõudlusest tulenev hinnakasvu dünaamika aasta teisel poolel muutub. Edaspidiseks prognoosin inflatsiooni aeglustumist 2009. ja sellele järgnevatel aastatel.

Eesti on koos nelja teise liikmesriigiga Euroopa Liidu vahetuskursimehhanismi ERM2 liige. See mehhanism seob nende valuutade kursid euroga ning on üks euroalaga liitumise tingimusi. Põhimõtteliselt annab ERM2s osalemine täiendava garantii krooni kursi püsimisele. Märkimisväärse rahapoliitilise sammuna võib välja tuua kohustusliku reservi määra tõstmise 13 protsendilt 15 protsendile alates 1. septembrist 2006. Selle otsusega tõusis likviidsete varade osakaal kommertspankade bilanssides ning kasvas pankade tugevusvaru juhuks, kui praegune varade ja hoiuste kiire kasv lõppeb. Kohustusliku reservi tõstmine andis ka avalikkusele sõnumi majanduse ülekuumenemise ohu tõsidusest.

Puudutades nüüd lühidalt välisvarasid rõhutan, et Eesti välisreservide haldamine on lahutamatu osa krooni stabiilsuse tagamisest. Valuutakomitee reeglite kohaselt peavad välisvarad täielikult katma kõik keskpanga kroonikohustused. Teisisõnu – Eesti Pank on alati valmis vahetama eurodeks kõik krooni rahatähed ja kommertspankade krooniarved Eesti Pangas. Seetõttu oleme välisvarade investeerimisele seadnud ranged riskipiirangud, et tagada varade likviidsus ja säilivus. Siinjuures võib mainida, et Eesti Pank sai 2006. aastal investeerimistegevusest oodatust rohkem tulu. Eesti Panga konverteeritavate välisvarade suurus oli 2006. aasta lõpus 33,17 miljardit krooni ja välisvarade investeerimise tulusus ümardatult 2,5 protsenti.

Nagu eelnevalt mainisin, kaasnes 2006. aastal kiire majandusarenguga pankade laenumahu jõuline, kevad-suvel ligi 60 protsendini ulatunud kasv. Laenuvõtmine ja -andmine ei ole tänapäevases majanduses midagi taunimisväärset. Pankade ülesanne ongi vahendada hoiustajate ja investorite raha laenuvõtjatele, kes saavad seeläbi arendada oma ettevõtet või parandada elamistingimusi. Samas on selge, et selline ülikiire laenukasv ei saa pikalt jätkuda. Pehme maandumise toetamiseks on oluline, et pangad koguksid kiire kasvu aegadel piisavalt kapitali. Sellisel juhul tegutsevad nad tõrgeteta ja jätkavad laenuandmist ka siis, kui majanduskasv aeglustub ning mõnel laenuvõtjal tekib probleeme tagasimaksmisega, st kui pankade laenuportfelli kvaliteet langeb. Eelöeldu tõttu muutiski Eesti Pank 2006. aasta 1. märtsist pankade kapitali adekvaatsuse arvutamise korda, tõstes eluasemelaenude riskikaalu 50 protsendilt 100 protsendile. Selle tulemusena on pankade kapitali suurus senisest enam kooskõlas eluasemelaenude kiirest kasvust tulenevate riskidega.

Peale piisava kapitali ja likviidsuse kindlustamise on panganduse usaldusväärsuse tagamisel oluline keskpanga ja finantsjärelevalve tegevus kriiside ennetamiseks. Eelkõige on selleks vaja pidevalt jälgida panganduse olukorda ja hinnata selle tugevust. Keskpank peab teadma, kuidas muutuvad panganduse põhinäitajad ning kas pangad on suutelised üle elama majandusolukorra halvenemise. Seetõttu koostab ja avaldab Eesti Pank kaks korda aastas Finantsstabiilsuse Ülevaadet, milles esitame põhjaliku kokkuvõtte nii panganduse olukorrast kui ka vastupanuvõimest majandusolukorra järskudele muutustele.

Finantssüsteemi usaldusväärsuse hoidmisel on peale panganduse analüüsi sama tähtis ka riigi valmisolek kriisiolukordadeks. Eriti oluline on seejuures koostöö erinevate asutuste vahel. Et Eesti pangandussüsteem on tänaseks täielikult lõimunud Põhja- ja Baltimaade suurte finantsgruppidega, on võrdselt tähtsad nii riiklik kui ka rahvusvaheline dimensioon.

Riikliku valmisoleku tõstmisel oli 2006. aastal tähtsal kohal Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi vahelise finantskriiside haldamise koostööleppe sõlmimine. Koostöökokkulepe määratleb osaliste ülesanded ja ühised tegutsemisalused kogu finantssüsteemi ohustavate kriiside korral. Rahvusvaheliselt poolelt väärib esiletoomist Eesti, Leedu, Läti ja Rootsi keskpankade vahel sõlmitud koostöölepe, mille eesmärk on tagada koostöö piiriüleseid gruppe ehk mitmes riigis tegutsevaid pankasid puudutava finantskriisi korral. Kõik need sammud näitavad, kui tõsiselt suhtuvad nii valitsus kui ka Eesti Pank panganduse usaldusväärsuse ja sujuva toimimise tagamisse.

Samas on selge, et ükski koostöölepe ei hakka toimima iseenesest. Et suurendada praktilist valmisolekut kriisiolukordades tegutsemiseks, toimus 2006. a. kevadel Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi ühine kriisiõppus. Kolme asutuse esindajad harjutasid selle käigus tegutsemist hüpoteetilise pangakriisi korral, et ühtlustada arusaamasid oma ülesannetest ning testida infovahetust kriisiolukordades. Samuti on järelevalveasutuste koostöö üks tähtsamaid finantspoliitilisi küsimusi Euroopa Liidus, kus jätkub turgude ja pangagruppide konsolideerumine ja edasine lõimumine. Praegusel ajal ei saa peaaegu ükski Euroopa Liidu liikmesriik tulla raskustega toime iseseisvalt, vaid kriiside lahendamine on üleeuroopaline ülesanne. Seetõttu jõuti ka Euroopa Liidus 2006. aastal esimese kriisiharjutuseni, kus osalesid kõigi liikmesriikide esindajad.

Kolmanda olulise tegevusena tahan rõhutada, et 2006. aastal võeti Eestis täielikult üle Euroopa Liidu uus kapitali adekvaatsuse arvutamise direktiiv (nn Basel II raamistik), mis sisuliselt rakendub Eesti pankade suhtes järgmise aasta algusest. Uue süsteemi kohaselt võivad pangad kohustusliku miinimumkapitali määramiseks kasutada kas praegugi kasutusel olevat põhimõtet ehk õigusaktidega määratud arvestusmetoodikat või minna üle majasisese riskihindamise süsteemile. Viimasel puhul sõltub pankade kapital senisest enam konkreetse laenuvõtja riskidest. Oluliseks uuenduseks on asjaolu, et uues süsteemis kinnitatakse kogu pangagrupis kasutatav riskihindamissüsteem selle riigi poolt, kus asub peakontor, ning koostöö Skandinaavia järelevalveasutustega muutub veelgi tihedamaks. Eesti säilitab ka uues süsteemis Euroopa Liidust kõrgema kapitalinõude – 10 protsenti – tururiski ja krediidiriski katteks. Sellega tagame, et pankade kapitali suurus arvestab pankade portfellides olevate väärtpaberite hinnamuutusest ja laenuportfelli kvaliteedi võimalikust langusest tulenevaid finantsriske piisava varuga.

Lubage mul lõpetada lühikese tagasivaatega raharingluse korraldamisse, mis teatavasti seisneb sularaha kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamises ning pankade maksesüsteemide tõrgeteta toimimises. Mis puudutab Eesti krooni sularaha, siis hoogsa majanduskasvu tõttu kasvas ringluses oleva sularaha kogus kiiremini kui eelnevatel aastatel. Aasta lõpus oli ringluses 11,7 miljardit krooni. 2006. aastal tellis Eesti Pank uued 2- ja 10-kroonised pangatähed, mis lasti välja 2007. aasta alguses. Eesti Pank emiteeris ka kaks hõbedast meenemünti: taliolümpiamängudele pühendatud 10-kroonise ja Rahvusooper Estonia juubelile pühendatud 100-kroonise mündi.

Eesti Pank tagab ka Eesti maksesüsteemide tõrgeteta töö. Eesti pankadevaheline arveldussüsteem koosneb kahest alamsüsteemist: reaalajalisest suurmaksete süsteemist EP RTGS ning tavamaksete süsteemist ESTA. Maksesüsteemide töös 2006. aasta mingeid tõsiseid tõrkeid ei esinenud. Väärib märkimist, et Eesti Pank ühines 2006. aasta euroala suurmaksete arveldussüsteemiga TARGET, mis võimaldab sellega liitunud kommertspankadel kasutada kiiret ja odavat teenust euromaksete arveldamiseks ELi liikmesriikides.