Karin Streimann: Kas alkoholi tarbimine on igaühe vabadus?

Karin Streimann Foto: Postimees.ee

Eestis peetakse alkoholi tarvitamist eelkõige inimese isiklikuks vabaduseks. Eesti alkoholipoliitikat võib pidada olematuks – alkoholi saab kätte iga päev kella üheteistkümneni, lisaks öösiti kõigist kasiinodest, baaridest, ööklubidest.

Alkoholi aktsiisimaks on jätkuvalt väike, hoides alkoholi hinna väga madala. Õhtuti võib telerist näha piiramatult alkoholireklaami, seda mitu korda tunnis. Alkoholi tarvitamist esitletakse kui lõõgastavat tegevust, mis ei tee kellelegi halba.

Probleemse käitumisena nähakse alkoholi tarvitamist alles siis, kui inimesest on saanud sõltlane, kui ta on tõsiselt allakäinud. Senimaani aktsepteerivad tema käitumist teised täiskasvanud – sõbrad, kolleegid ja tuttavad. Eelkõige kiidab selle heaks aga avalik arvamus.

Väidan, et Eesti ühiskonnas peetakse täiesti normaalseks nädalavahetuseti alkoholi tarbida. Seda propageeritakse nii raadios kui teles, seostades rohke alkoholi tarvitamist peo ja lõbutsemisega. See, et inimene iseenda tervist ja heaolu alkoholiga kahjustab ja ise oma otsuse eest vastutab, on tema enda asi.

Lähedased kannatavad

Aga see, kui ta kahjustab sellega oma abikaasa või laste tervist ja heaolu, peaks kindlasti olema ka ühiskonna huvi. Ning kahjuks peaaegu pooltel juhtudest kahjustavad tallinlased oma laste tervist ja heaolu.

Kuidas kogevad perekonnas alkoholi tarbimist lapsed? Sellele küsimusele vastuse leidmiseks uurisin Tallinna koolide laste abil, kui palju neist kasvab üles alkoholiprobleemidega peredes ning milliseid probleeme kogevad nad vanemate alkoholitarvitamise tõttu kõige rohkem.

Andmete kogumiseks kasutasin kvantitatiivset meetodit, Children of Alcoholics Screening Testil põhinevat ankeetküsitlust, milles osalesid kolme Tallinna kooli 8.–11. klasside õpilased. Mida siis võiks esile tuua?

Uuringust selgus, et 22% Tallinna lastest kasvab üles alkohoolikuga perekonnas ning 23% lastest kasvab üles peres, kus võib esineda probleeme joomarlusega. Seega on 45% Tallinna lastest rohkem või vähem mõjutatud perekonna alkoholiprobleemidest.

Uuringust selgus, et vägijoogi tarbimine on tihedalt seotud tülidega nii vanemate kui laste vahel. Samuti kaasatakse lapsi vanematevahelistesse peretülidesse.

Lisaks ilmnes alkoholi tarbimise ja laste väärkohtlemise seos, lapsed tõid esile purjus vanema karjumist, pereliikmete ja laste ähvardamist, löömist ning võimetust magada alkoholi tarbimise pärast. Pidev tülitsemine võib olla põhjuseks, miks lapsed kardavad vanemate lahkuminekut alkoholiprobleemide pärast. Samuti on see seotud laste sooviga, et vanem lõpetaks vägijoogi tarbimise.

Peresisene alkoholi tarbimine tekitab lastes eri reaktsioone – pidevast murest vanema tervise pärast kuni erinevate tunneteni (üksindus, hirm, närvilisus, viha, pettumused, altvedamised, piinlikkus ja häbi). Lapsed mõtlevad alkoholipudelite peitmisele või tühjaks valamisele.

Mõned lapsed peavad aeg-ajalt purjus vanema eest ära tegema majapidamistöid, mida tavaliselt teeb kainena ema-isa. Üsna palju toodi esile just alkoholiprobleemidega isa.

Karmid arvud

Tallinna lastest 35% on pahaks pannud vanema alkoholitarbimist, 25% lastest on soovinud, et vanem lõpetaks alkoholitarbimise. 21% lastest on mures olnud vanema tervise pärast tema alkoholitarbimise tõttu. 19% lastest arvab, et tema vanemal on alkoholiprobleem, alkohoolikuks on oma isa pidanud 12% lastest. Arvan, et arvud räägivad siin iseenda eest.

Uuringust selgus, et kuni 45% Tallinna lastest kannatab vanema alkoholitarvitamise pärast. Seega ei saa alkoholi tarvitamist pidada inimese enda otsuseks või vabaduseks, eriti, kui tal on perekond.

Lapsed on väga palju mõjutatud vanema alkoholitarbimisest. Nad näevad, muretsevad, panevad pahaks, soovivad selle lõppu, osalevad tahtmatult joomisest tulenevates tülides. Alkoholi tarvitamine ei ole inimese vabadus, valik või otsus.

Vastamata küsimused

See otsus mõjutab tema lähedasi, tema lapsi, ning kui tema ise ei ole sellest teadlik, peaksid sellega arvestama alkoholipoliitika väljatöötajad ning perede ja lastega tegelevad spetsialistid. Samuti aga inimesed, kes avaldavad arvamust ja teadmisi et alkoholi tarbimine on inimese isiklik vabadus ja seda piirata oleks patt.

Kui alkoholitarbimise piiramine on tõesti inimese valikuvabaduse piiramine, siis jätaksin õhku paar küsimust. Miks ei ole Eesti lastel õigust kasvada üles turvalises keskkonnas, kus vanem on võimeline oma lapse emotsionaalsetele vajadustele vastama ning tema eest hoolitsema?

Miks ei ole lastel õigust heaolule, tervisele, arengule – kui uuringutega on tõestatud peresisese alkoholitarbimise side laste väärkohtlemisega, laste hooletusse jätmisega, laste kooliprobleemidega, psüühika- ja käitumishäirete tekkimisega?

Vanema alkoholitarbimine mõjutab tugevalt lapsi nii psühholoogiliselt, sotsiaalselt kui ka füüsiliselt. Samuti mõjutab alkoholi tarbimine pere funktsioneerimist, peres esinevaid tülisid, pere rituaale ja ühisüritusi, vanemate antud lubaduste murdmist, vanemate suhteid ning majapidamistööde tegemist. Sellest lähtuvalt küsiksin, kas tõesti on alkoholi tarbimine inimese vabadus.

Alkoholi mõju lastele

Tallinna koolilastest:

• 22% kasvab üles alkohoolikuga perekonnas

• 35% on pahaks pannud vanema alkoholitarbimist

• 12% on tundnud ennast üksinda, hirmununa, vihasena, pettununa või närvilisena vanema alkoholitarbimise pärast

• 24% on vaielnud või tülitsenud purjus vanemaga

• 11% peale on vanem purjuspäi karjunud, vägivalda tarvitanud või last ähvardanud

• 28% laste vanemad on omavahel tülitsenud, kui üks neist on olnud purjus

• 9% on pidanud mõnda teist pereliiget kaitsma oma purjus vanema eest

• 25% on soovinud, et vanem lõpetaks alkoholi tarbimise

• 11% on soovinud, et kodu oleks nagu sõprade kodud, kus ei ole alkoholiprobleeme

• 12% lastele on vanem andnud lubadusi, mida pole pidanud alkoholi tarbimise pärast

• Kuni 45% kannatab vanema alkoholitarvitamise pärast

Allikas: Uuring «Laste kogetud alkoholiprobleemid perekonnas Tallinna näitel», 2007

Surnud ring

Lauri Beekmann
Ühenduse Alkoholivaba Eesti esimees

Suhteliselt hiljuti vaeti pikalt ja põhjalikult reklaamiseaduse seda osa, mis lubab teleekraanile alkoholireklaami. Alguses käidi välja eelnõu, et teleekraan oleks alkoholireklaamist vaba kuni kella 22ni (senimaani oli lahja alkoholi reklaam lubatud alates kella 20st ja kange alkoholi reklaam kella 21st). Eelnõu muutus peagi leebemaks ja alkoholireklaami lauskeeld pidi kehtima kella 21ni. Siis aga võeti eelnõu täiel määral tagasi ja kehtima jäi diskussiooni alguseski jõus olnu. Nullseis. Hea, et halvemaks ei läinud.

Alkoholi kättesaadavuse piiramine on olnud samuti pikalt teemaks. Paljud omavalitsused on kasutanud võimalust öine alkoholimüük keelustada. Päris lähedal on oldud üleriiklikule öömüügi keelule, kuid lõpuks on see siiski tagasi lükatud. Viimati kinnitusega, et see peaks jääma kohalike otsustajate asjaks.

Aprilli lõpu vandalism tõi arusaamise, et alkoholi kättesaadavuse piiramine võiks olla abivahendiks vägivaldsuse ja korratuse vähendamiseks. Kiirabi ja haiglad kinnitasid, et meetod toimis. Harju maavanem otsustas nüüd, et häid tulemusi võiks jätkata. Seda otsust julgustasid politsei ja maavanema sõnul ka maakonna omavalitsused. Rahvusvahelisedki uurimused kinnitavad, et mida enam on alkoholi kättesaadavus piiratud, seda vähem on alkoholist tingitud kahju.

Keelustada alkoholimüük alates kella 20st paistab olevat samm paremuse poole. Oluline oli ka, et otsus hõlmas tervet maakonda, vähendades võimaluse viinaralliks. Jäävad muidugi ju maakonna piiridest väljaspool olevad müügikohad, kuid Harjumaa võinuks olla heaks eeskujuks ka teistele maakondadele.

Siis aga selgus, et maavanem ületas oma õigusi. Peaminister pani maavanemale süüks, et too ei ole konsulteerinud «pädevate isikute ja institutsioonidega». Kes võiks olla pädev? Alkoholi liigtarvitamise peamiseks kahjuks on vägivaldsus, kuritegevus ja avaliku korra rikkumine. Äkki sobiks pädevaks institutsiooniks politsei? Paistab vist, et mitte.

Siseministeeriumi õigusosakonna juriidilise analüüsi põhjal oleks maavanemal õigus selline piirang kehtestada erandolukorras. Pronksöö oli kindlasti erandolukord. Surma sai üks inimene, mitukümmend haavata. Lõhuti nii era- kui ka avalikku omandit. Piirang oli selge ja karm – ajutine kuiv seadus.

«Tavaolukord» toob Eestimaal kaasa 2000 alkoholiga seotud surma, roolijoodikluse, alaealiste joomise, vigastuste ja korratuse laine. Kuid erandolukorraks ei saa seda ju nimetada, sest see kõik on meie jaoks juba tavaliseks muutunud. Kuid ehk peaksime siiski sellesse suhtuma kui äärmuslikku situatsiooni, mille vastu astumiseks oleks oluline rakendada erandolukordade meetmeid.