Linnavalitsuse ajaleht Pealinn.

FOTO: Uwe Gnadenteich

Kas ees on  vettpidavate lubaduste või propagandistide võistlus?

Erivormiline valimiskampaania on mõistagi juba ammu alanud, aga erakondade reklaamile tehtavate kulutuste pearõhk langeb eeldatavalt mõnele valimiseelsele nädalale.

Üldjoontes võiks ju sarnaselt eelnenud valimistega küsida, kas käib erakondade või reklaamibüroode võistlus. Aga reklaamibüroode loodud pakendipaelte ja poliitiliste juhtniitide sasipuntrasse on Edgar Savisaare juhitav Keskerakond keerutanud lisaks kümnete miljonite kroonide kaupa Tallinna maksumaksjate käest võetud propagandaraha.

Kui eelmiste valimiste ajal oli üks küsimusi, kas linnaosavanemate pildid maksumaksja rahaga tehtavates lehtedes on ikka õige asi, siis nüüdseks on sama nähtus võtnud täiesti häbiväärsed mõõtmed.

Tunne, justkui kaaluksid elukutseliste manipuleerijate trikid alati üles vähegi siiramat ja sirgjoonelisemat sorti poliitilise debati, on frustreeriv. Tõsi, valijad on mõnel korral andnud poliitikutele põhjust mõelda, et võib-olla polegi nende tulemus võrdeliselt seotud reklaamikroonide hulgaga. Kõige värskemalt on kõigil muidugi meeles Indrek Tarandi võit europarlamendi valimistel. Sama hästi olematu reklaamirahaga!

Muidugi tasub sest lootust ammutada, et see, mida kodanik valimiskasti juures tegelikult teeb, on üle ka kõige osavamast retušeerijast.

Ent on ka üks varasem näide reklaamikroonidele vastuvoolu ujumisest, millest propagandamasinistidel on olnud aega õppust võtta. Tasub meenutada Res Publica kampaaniat eelmiste kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Endine linnapea Tõnis Palts vastustas toona mainitud linnaosade lehti. Kuigi tema erakond kulutas valimistele ligi üheksa miljonit krooni, kaotati valimistel.

Keskerakond sai sellest küllap kinnitust, et nende viis kosjas käia on tulemuslikum, ja asuski hoogsalt Tallinna maksumaksjate rahaga propagandamasinat ehitama.

Tõnis Palts kirjutas 2005. aasta novembris Postimehes järgmist: «Linna tuleviku määrab lihtne asi – kas kümmekonna aasta pärast elavad siin andekad loojad või ülalpeetavad.»

Propagandamasinale ei ole «ülalpeetavad» kõva pähkel. Ülalpeetavaid ei ole vaja tikutulega taga otsida, aga katsu väärtuste loomiseks sobilikku keskkonda luua. Proovi seletada, et teed midagi, mida ei saa küll kohe patta panna, aga mõne aasta pärast on heaolu mitu korda rohkem. 

Kui tulla tagasi erakondade ja nende reklaamibüroode töö tulemuslikkuse juurde, siis küllap on just tiba keerukamaid, ent see-eest vettpidavaid lubadusi valijatele arusaadavaks teha jätkuvalt see ülesanne, mille eduka lahendamise eest auhindadele pretendeerima peaks.