Ülikooli algus
16. märts 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kõige vanem ja auväärsem haridusasutus Tartu Ülikool saab tänavu 375-aastaseks. Sügisel tuleb ülikoolilinna külla ka Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, kelle kaugele eelkäijale Gustav II Adolfile võlgneme tänu meie ülikooli asutamise eest.
Tema Majesteet nendib rahuldusega, et eelkäija auks veerand sajandi eest taasavatud monument seisab kenasti ja kindlalt postamendil. Siis tõuseb ta Jakobi tänavalt Professorite alleele ja vaatab vasakule Toomemäe tühjale jalamile. Seal asuski maja, kus tema eelkäija poolt volitatud kindralkuberner Johan Skytte avas 1632. a Tartu Ülikooli. Kahjuks ei leia kuningas siit mälestusmärki ei esimesele hoonele ega ülikooli avajale.
Nukrana siirdub ta edasistele otsingutele. Toomemäe nõlval, praeguse riigikohtu hoone ees, platsil, kus kunagi seisis nõukogude sõjaväekirurgi Nikolai Burdenko ausammas, leiabki ta hiigelsuure pitsati, millele on kantud Johan Skytte nimi.
«Heureka! Aga miks on mälestusmärk siin ja mitte seal, kus ülikool avati? Ja milleks see pitsat?» hüüatab Tema Majesteet üllatunult.
«Sellepärast, et siin on hea ja käidav koht. Templi lõime kivisse seetõttu, et siin kõrval asub ju praegu kohtumaja,» vastavad ülikooli- ja linnaisad nagu ühest suust.
«Aga meie kindralkuberner oli ju ülikooli looja ja rahvavalgustaja ning mitte lihtsalt kohtutäitur! Ja kuhu jäi too paljudele meeldinud uhke Tarkusekivi, mis ülikooli asutamise 374. aastapäeval, eelmise aasta 30. juunil tema alguskohta paigaldati?» küsib nördinud kuningas.
«Looduskivid ei sobi Toomemäe nõlvale, meil on seal laste kelguväljak,» öeldakse vastuseks. «Kuid mäe otsas seisab teil ju ammust ajast veel mingi Ohvrikivi ja ka Musumägi on ehitatud maakividest,» ei saa Rootsi riigipea ikka veel rahu.
«Aitäh tähelepanu juhtimast! Peame kaaluma ka nende moodustiste sobivust sealsesse paika, ehk oleks õigem sinna hoopis suusarajad teha,» paneb ülikoolilinn i-le punkti.