Juhtkiri: õnnis teadmatus

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui suur on eesti õpetaja palk?
Kui suur on eesti õpetaja palk? Foto: Urmas Nemvalts
Eesti ei tea ise ega suuda seletada teistele

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värske haridussüsteemide võrdlusuuringuga lähemalt tutvudes selgus, et Eesti riik ei oska anda sisukat vastust küsimusele, kui palju meie õpetajad palka saavad ja tööd teevad.

Kui enamik OECD nime kandvast riikide eliitklubist saab sellega rahuldavalt hakkama, aga meie mitte, siis peaksime muretsema. Tegu pole ju vaid andmetega ühe rahvusvahelise uuringu jaoks, vaid teadmistega ühe ühiskonna võtmevaldkonna kohta. Täpset teadmist, nagu ka adekvaatset võrdlust teiste riikidega, oleks meil endil väga vaja.

Asjaolu, et ka Eesti riik ise ei tea, kui palju õpetajad palka saavad, viitab järjekordsele ülikiiva andmekaitse tekitatud probleemile. Riik kogub mitmesugust teavet, aga selle mõtestatud kasutamiseks peaks saama andmestikke kõrvutada. Näiteks selleks, et me teaksime lisaks õpetajate palkade summale ja aritmeetilisele keskmisele ka seda, kuidas palgaraha haridustöötajate vahel jaotub.

Oletame, et tahaksime seada poliitiliseks eesmärgiks palkade võrdsema jaotuse (seda suunda peetakse edukaks ühes varasemas OECD haridusuuringus). Või arvame näiteks, et hoopis suuremad palgaerinevused annaksid parema tulemuse. Mõlema võimaliku eesmärgi poolt ja vastu saab praegu teoreetiliselt argumenteerida, aga konkreetsete otsuste vormimiseks on tarvis teada, mis seis palgaraha jagunemisega tegelikult on.

Võime näiteks oletada, et tõstes õpetaja minimaalpalka ja jättes koolide finantseerimise vanale tasemele või vähendades seda, õpetajate palgad ühtlustuvad, aga kindlat teadmist pole.
Üldist konteksti arvestades oleks kohatu öelda, et just (ja ainult) õpetajate palga küsimuses tuleks senist lähenemist andmekaitsele muuta. Küll aga väärib Eesti riigis edaspidigi arutamist, kuidas andmekaitse ideaale ja ühiskonna vajadust informatsiooni mõtestamise järele praegusest paremini kokku sobitada. 

Tundub, et ka õpetajate tegeliku töökoormuse osas on riik õndsas teadmatuses. Uuringust jääb mulje, justkui annaksid meie õpetajad enamiku riikidega võrreldes suhteliselt vähe koolitunde.  Vale oleks sellest järeldada, justkui teeksid meie õpetajad liiga vähe tööd.

Uurijatele andmeid edastades pole Eesti riik suutnud kirjeldada meie laiuskraadil mõistliku pika suvevaheaja mõju ega ka mitte seda, et paraku erineb dokumentidesse kirja pandud normkoormus tublisti tegelikust tundide arvust, mis Eesti õpetajatel tööle kulub. Ametlikult justkui 35 tundi nädalas töötav õpetaja on tegelikult rakkes 50 tundi nädalas, sealhulgas viis-kuus tundi nädalavahetusel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles