Nädala kiri: Avalik kiri põllumajandusministrile

Ivari Padar põllumajandusministeeriumi kingitud jopes. Foto: Lauri Kulpsoo

Armas minister, lugesin lehest, et soovite kinkida joped Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogu (PMAN) liikmetele, mille liige ka mina olen.

Hindan teie tunnustust minu panuse eest Eesti maaelu arengukavasse aastateks 2007–2013. Kuid teatan teile ja avalikkusele, et minu sisemine mina ei luba mul kingitust vastu võtta. Miks siis? Selleks on mitu põhjust ning lubage mul olulisematest teada anda.

Esiteks, kingitusi tehakse ja neid hinnatakse siis, kui kingitused on tulnud südamest. Olen veendunud, et see kingitus ei tule teie siirast soovist mind tehtud töö eest tänada, vaid on kantud teie murest enda ja erakonna valimistulemuse pärast eelseisvatel valimistel.

Ma ei saa vastu võtta kingitust, lihtsalt selle eest, et olen PMANi liige. Tagasi vaadates läbirääkimistele PMANis meenuvad mulle valugrimassid teie näol, kui ma talupidajate huvide esindamiseks ikka ja jälle sõna palusin. Minu sõnum ei sobinud teile, seetõttu katkestasite mind pidevalt, et ma ei jõuaks oma mõtteid lõpuni avaldada.

Te ju teate väga hästi, et talupidajate keskliit pole siiani heaks kiitnud maaelu arengukava, mis rahuldab küll teie erakonna sponsoreid ja suurpõllumeestest liikmeid, kuid jätab arvestamata tuhandete talupidajate huvid. Ma räägin ca 6000 talust, kellele põllumajandus on põhisissetulekuks ja kes enamikus ei pääse ligi arengumeetmetele.

Teiseks soovite te kinkimise kaudu saata välja märgilise tähendusega sõnumi sellest, nagu oleks tegemist väga hea arengukavaga. Te soovite eksitada üldsust ja eelkõige maarahvast, et nad ülistuseks oma hääle teile ja erakonnale annaksid. Te soovite mind siduda jopede kaudu ühtsesse virtuaalsesse liitu inimestega ja poliitikutega, kellel olid arengukava koostades hoopis teised eesmärgid. Omad poisid, omad joped.

Kuid taludele ei sobi ELi ühise põllumajanduspoliitika Rahvaliidu tõlgendused. Seega, ma ei kuulu teie kaaskonda ei jopedega ega ilma nendeta. Kuid ärge saage palun minust valesti aru – nende inimeste hulgas, kes töötasid maaelu arengukavaga, on väga palju ausaid ja Euroopa maaelupoliitikat mõistvaid tublisid ametnikke ja mittetulundusühingute esindajaid, kes vajaksid avalikku, kuid väärilist tunnustust. Kahjuks ei lasknud teie erakondnende headel ideedel reaalsuseks saada. Palun jätke neile vähemalt vabadus määrata ise oma identiteet.

Kolmandaks, ma ei saa heaks kiita ELi ja Eesti maksumaksja raha kasutamist enda ja oma erakonna valimiskampaania korraldamiseks. Teie «valimisnänn» ületab senised piirid mitu korda, olgu selleks siis joped, tassid või vastuvõtt. See kõik tundub mulle just valimiste eel poliitilise pistisena.

Neljandaks, ELi tehnilise abi vahendid on eelkõige mõeldud talupidajate ja maaelanike informeerimiseks ELi poliitikast ja regulatsioonidest, mitte  jopede ostmiseks ega kinkimiseks. Ma ei saa aru, kuidas tummad joped saaksid edastada infot maarahvale, kes seda hädasti vajaksid. Nõustajad on aga aastaid olnud alarahastatud ja seetõttu vajalikku teavet napib.

Konkreetseks näiteks on segadused loodusväärtuslikel aladel põllumajandusliku tootmise ja  toetamisega. Selle segaduse põhjuseks on eelkõige ministeerium ise, kes jättis vajalikud definitsioonid õigel ajal kehtestamata ja andis talupidajatele vastukäivat informatsiooni toetuste eesmärkide ja tingimuste kohta. Samas olete selgitanud avalikkusele, et talupidajad küsivad toetusi, milleks neil õigust polnud. Nüüd soovite auditeerida PRIA ja talude tegevust, kuid auditeerida tuleks eelkõige ministeeriumi tegevust.

Olen poliitiliselt neutraalse organisatsiooni tegevjuht ja ma ei soovi olla teie erakonna valimispropaganda osa, ma ei luba end selleks ära kasutada ja seetõttu ei võta ma vastu ka teie kingitust.

Lõpuks soovitus, mida ülejääva jopega ette võtta. Kindlasti satute valimiskampaania ajal maal ringi sõitma ja märkate kusagil tee ääres või külakeskuses mõnd külmetavat memme või taati. Kinkige see jope palun neile.