Jaak Aab: meedikute töötasu sõltub haigla juhtidest

Sotsiaalminister Jaak Aab Foto: Elmo Riig / Sakala

Olen sotsiaalminister teist talve. Ja nagu mullugi, tõi ka nüüd aastalõpp kaasa arstide, õdede ja haiglate kurtmise, et tervishoid on alarahastatud. Nende kurtmiste kõrval ei saa jätta tähelepanuta, et sel aastal kasvab arstiabi eelarve 1,2 miljardi krooni võrra, mis pole sugugi väike summa. 2006. aastal oli see kasv poole väiksem.

Jutud tervishoiu alarahastamisest said alguse tegelikult juba seitse aastat tagasi. Madalaim protsent SKTst, 5,1 protsenti, kulutati tervishoiule eelmise valitsuse ajal. Sel aastal kerkib see prognoosi järgi 5,7ni ja aastaks 2010 5,9ni SKTst.

Kindlasti tuleb raha tervishoidu edaspidigi juurde leida, sest Eesti elanikkond vananeb ning inimeste ootused elukvaliteedile ja pakutavatele hüvedele on aasta-aastalt suuremad. Kuid kõik lisarahad peavad olema selgelt ja üheselt põhjendatud. Sotsiaalministeeriumi arvates peab riik võrdselt panustama nii tervishoiutöötajate palkadesse, arstiabi kättesaadavusse kui ka kvaliteeti.

Arstide liidu juhtkond on seadnud eesmärgiks jõuda tervishoius Läti ja Leedu tasemele. Sotsiaalministrina ma seda eesmärki heaks ei kiida. Leedus saavad arstid näiteks poole väiksemat palka kui Eestis. Lätis aga on patsiendi omaosalus ligi 50 protsenti, Eestis poole väiksem.

Eesti tervishoiusüsteemi arendamise põhialuseks peab olema siiski patsiendikesksus. Riik peab tagama, et inimesed saaks ravi õigel ajal ja nende tervis ravijärjekorra tõttu ei halveneks. Ka arstide palku tuleb tõsta, kuid see peab käima koos Eesti riigi üldise arenguga. Väga olulised on ju samuti õpetajate, politseinike, päästetöötajate ja hoolekandeasutuste töötajate palgad.

Arsti väike palk

Viimase kahe aasta jooksul on arstide, õdede ja haiglatöötajate palgad tõusnud keskmiselt 20 protsenti kiiremini kui Eesti keskmine palk. Arstide miinimumtunnitasu on kerkinud selle aja jooksul poole võrra. Kui võrrelda meedikuid teiste riigieelarvest palka saavate töötajatega, siis nende palgatõus on olnud vaieldamatult kõige märkimisväärsem.

Arstid teevad rasket ja tänuväärset tööd, mida tuleb väärtustada. Riigi eesmärk on ka järgmistel aastatel tõsta tervishoiutöötajate palku kiiremas tempos kui siiani Eesti keskmist palka. Raha selleks on olemas.

Samas ei saa seda teha kättesaadavuse arvel, sest siis suurenevad taas ravijärjekorrad ja halveneb patsientide olukord. Täpselt nii juhtus näiteks 2005. aasta esimeses pooles, kui palku tõsteti tunduvalt, ent seda tehti kättesaadavuse arvel, sest raha eelarvesse ei lisatud.

Kõik arengud peavad olema tasakaalus. Sel aastal saavad haiglad ravijuhtude juurde ostmiseks arvestuslikult lisaks 200 ning palkade tõstmiseks

253 miljonit krooni. Samuti antakse majandus- ja halduskulude tõusu katteks 200, struktuurse kallinemise katteks 172 ja käibemaksu katteks 90 miljonit krooni.

See teeb haiglate eelarve kasvuks võrreldes eelmise aastaga kokku 970 miljonit krooni. Ka perearstid saavad lisaraha ligi 200 miljonit.

Sel aastal võimaldab haigekassa haiglatele eraldatav raha tõsta arstide keskmist palka vähemalt 19 200 ning õdedel 9200 kroonile. Lisaraha on antud ja nüüd sõltuvad tervishoiutöötajate miinimumpalga määrad tööandjate ja töötajate ehk haiglate liidu ning tervishoiutöötajate esindajate palgaläbirääkimistest.

Vastav lepitusmenetlus käib praegu riikliku lepitaja juhtimisel. Haiglad on viimasel ajal investeerinud nüüdisaegsesse tehnoloogiasse, aeg on investeerida ka töötajatesse.

Tervishoiu lisaraha

Riik on suutnud üle seitsme aasta esimest korda raha tervishoidu juurde tuua. Seda lisaks tavapärasele sotsiaalmaksu laekumisele.

Ravikindlustuse eelarve suureneb tänu seadusemuudatustele. Sel aastal tõuseb sotsiaalmaksu piirmäär 2000 kroonini. Koos 2005. aasta piirmäära tõusuga toob see lisaressurssi pensionikindlustuse eelarvesse 280 ja ravikindlustuse eelarvesse 210 miljonit krooni.

Põhiline osa viimasest summast läheb haiglatele meditsiinitehnika käibemaksu tõusuks. Meditsiinitehnika käibemaksu tõus viielt protsendilt 18-le otsustati juba Euroopa Liitu astumisega.

Riik tasub 2000-krooniselt määralt sotsiaalmaksu enam kui 70 000 inimese eest, sealhulgas lapsehooldustasu, vanemahüvitise ja töötu abiraha saajate ning kaitsejõududes ajateenijate eest.

2010. aastaks tõuseb sotsiaalmaksu piirmäär eelmise aasta alampalgani, mis toob lisaraha pensionikindlustusse 900 ja ravikindlustusse 650 miljonit krooni. Haigekassa seaduse muudatusega saab kogunenud reservidega parandada kättesaadavust, järgmisel aastal toob see lisaraha 180 miljonit krooni.

Järjekorrad lühemaks

Sotsiaalministeeriumi eesmärk on sel aastal parandada arstiabi kättesaadavust ja lühendada järjekordi. Kui paar aastat tagasi takistas järjekordade lühendamist rahanappus, siis alates eelmise aasta juunist on haigekassas polikliinikute vastuvõttudeks raha piisavalt.

Mullu lühendas ministeerium poole aasta võrra pikki silma-, puusa- ja südamelõikuste järjekordi. Sel aastal võimaldab tervishoidu suunatav lisaraha järjekordi samavõrra vähendada. Tänavu kahekordistub hambaravihüvitis, üle 63-aastastele makstav hambaproteesihüvitis kerkib seniselt 2000 kroonilt 4000 kroonile.

Eesti tervishoiuvaldkonnas on loomulikult veel probleeme, kuid üks on kindel – ka sel ja järgmistel aastatel on Eesti inimestele arstiabi tagatud ning arstide ja õdede palgad tõusevad tunduvalt.