Reformierakondlane Meelis Atoneni sõnul peab Eesti saama presidendi, kelle pärast ei pea järgmisel viiel aastal häbenema. Selline presidendt võiks tema meelest olla Toomas Hendrik Ilves.
Meelis Atonen: Usume, et Eesti saab hea presidendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilne hääletus andis tunnistust selgest edasiminekust Eesti poliitilises kultuuris viie aasta tagusega võrreldes. Parlamendierakonnad kaalusid, ja kolm neist Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tegidki hea presidendikandidaadi leidmise nimel tõsist koostööd.
65 häält ühe presidendikandidaadi toetuseks on parim tulemus, mis riigikogus eales saavutatud. Kaks erakonda ei olnud koostööks seekord veel küpsed. Selgus selleski osas on kevadel käivitatud ümarlauaprotsessi oluline tulemus.
Läbirääkimiste varjupool
Protsessi negatiivsele poolele tuleb kanda ennekõike Keskerakonna taktikalised keerutamised ja pikalt kestnud avalikkusega manipuleerimine.
Süüdistused, justkui poleks kolm erakonda soovinudki nendega laiemat koostööd, on küünilised ja demagoogilised.
Väide, et kõik oli ette otsustatud Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri kasuks, on lihtsalt vale. Kõige selgemalt lükkas selle vale ümber eilne parlamendivoor ja Ene Ergma ülesseadmine kolme erakonna ühiskandidaadina.
Igaühest, kes kandidaadi kandidaadina üles astus ning kes polnud ümarlauas osalenud erakondadele täielikult vastumeelt, võinuks saada ühiskandidaat. Parteitud Jaan Manitski või Jaak Aaviksoo olid sellele sama lähedal kui Ene Ergma.
Et sai just Ergma, selles oli oma kaalukas roll Keskerakonnal. Niisamuti nagu algse kandidaatide ringi kujundamiselgi. Rahvaliitki oli ümarlauda kutsutud, kuid isoleeris end igasugusest koostööst teadlikult ja vabatahtlikult.
Presidendivalimiste esimese vooru kõige negatiivsemaks tagajärjeks oli kahtlemata eile Keskerakonna poolt Rahvaliiduga kahasse loodud räige põhiseadusvastane pretsedent oma parlamendiliikmetel riigipea valimistel osalemise ärakeelamine. See on seni partei juhtkondade kõige järsem usaldamatuse demonstratsioon oma erakonna liikmete suhtes.
Rüütlist on kahju
Kahju on ka Arnold Rüütli peitupugemisest, ehkki tema ülesseadmiseks on tema toetajatel hääled olemas. Selline käitumine muudab silmakirjalikuks praeguse presidendi sõnad, et ta soovib presidendi valimist parlamendis, ning õõnestab usaldust presidendi sõnade vastu üldisemalt.
Kõigest hoolimata vaadakem tulevikku lootusrikkalt. Ükskord valitakse president riigikogus niikuinii. Võib-olla juhtub see juba täna.
Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ning Res Publica Liit on otsustanud, et jätkavad seni hästi sujunud ühistegevust riigikogus. Seame tänases teises voorus koos üles Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri ning kutsume üles kõiki Eesti parlamendi liikmeid valimistel osalema ning tema poolt hääletama.
Oleme veendunud, et Ilves on Eestile 21. sajandi vääriline riigipea silmapaistev, tulevikku vaatav ning sõltumatu president, kelle seisukohtades valitseb sotsiaalsete ja liberaalsete vaadete tasakaal.
Usume parlamendi liikmete tervesse mõistusesse ja vastutustundesse ning loodame, et parlament tuleb oma ülesandega täna toime. Sellest võidaks kõigi parlamendierakondade ja Eesti poliitika maine tervikuna.
Kui aga president jääb tänagi riigikogus valimata, on kolm erakonda kindlalt otsustanud ühendada oma jõud nii parlamendis kui ka üleriigiliselt, et valida Toomas Hendrik Ilves presidendiks valimiskogus.
Võidavad Eesti huvid
Presidendivalimistel võidavad Eesti pikaajalised huvid ja positiivne koostöövaim. Kui mitte varem, siis valimiskogus. Valimiskogus ei õnnestu enam kellelgi hääletamise ja otsustamise eest peitu pugeda.
Me oleme täiesti kindlad, et Eesti omavalitsusjuhid on väärikad, uhked ja arukad inimesed, kes ei lase end ära osta või isegi äraostetavuse varju enda kohale tekitada. Erakonna- ja võimuvahetused on ju avalikud, kogu külarahvale näha.
Kõik need erakonnapoliitikud, kes lähevad omavalitsusjuhte riigi eelarverahaga üles ostma või valijamehelt häält välja pressima, on ette kaotanud. 65 ühendatud häält parlamendis on selle kindlaks tagatiseks.
Eesti peab saama presidendi, kelle pärast ei pea järgmisel viiel aastal häbenema.