Masuajal viimseni pingul riigieelarve sunnib avaliku sektori juhte iga päev otsima võimalusi ülesannete vähendamiseks või suisa ärajätmiseks. Ühel hetkel tuleb aga murdepunkt ning tuleb kaaluda, kas saame riigi toimimist senisest paremini korraldada nii, et kulud väheneksid, kuid kvaliteet ei langeks.
Otseselt raamatupidamisega tegeleb riigiasutustes umbes 580 inimest, kelle kasutuses on 15 infosüsteemi. Hinnanguline kulu raamatupidamise korraldamisele riigis on 200 miljonit krooni aastas. Kuigi finants-, personali- ja palgaarvestus on omavahel seotud, siis nendeks tegevusteks kasutatakse erinevaid tarkvarasid. Nii ei ole tagatud üheselt mõistetava ja kõigile kättesaadava kvaliteetse informatsiooni olemasolu.
Eesti 242 riigiasutust (võrdluseks – Soomes on neid vaid 80) on sõltumata nende suurusest juhitud ning arendatud iseseisvalt. Seetõttu olemegi olukorras, kus isegi ühe nimega infosüsteemid omavahel «ei räägi» ning nendes sisalduva teabe kõigile arusaadavasse keelde tõlkimine nõuab aega ja raha.
See probleem puudutab nii ühtset finants- kui personaliarvestust, aga ka hangete korraldamist. Kuigi meil on kasutada riigihangete register, ei ole meil ülevaadet riigi terviklikust hankeplaanist. Aeg-ajalt on tagajärjeks ebakvaliteetne teenus või toode, lisaks veel rahulolematu ettevõtja, kes ei ole rahul korraldatud hankeprotsessi kvaliteediga.
Sarnaseid näiteid saaks tuua peaaegu kõigist tugiteenuste valdkondadest.
Meil on edasiminekuks kaks valikut – kas jätkata senisel kursil, kus langetame kõikide avaliku sektori töötajate palku ja ühtlasi nende motivatsiooni, või võtame ette sammu, mis aitaks riigiasutuste tööd korraldada kaasaegsemal ja säästlikumal viisil.
Tahame Eestis valida teise tee ja luua teeninduskeskuse, mis suudab pakkuda kõigile riigiasutustele ühtlaselt kvaliteetset raamatupidamise, personaliarvestuse ja hangete korraldamise teenust. Seejuures on oluline, et parima kompetentsiga töötajad jätkaksid loodavas keskuses oma tööd ning neil säiliks motiveeritus pakkuda parimat teenust.
Sellises ulatuses reformi ei saa riik läbi viia ilma erasektorita ja vastupidi. Ka seni on arendustöö toimunud koostöös, ainult et igas asutuses eraldi. Eesmärk luua kõikide asutuste finants- või personaliseisust reaalajas ülevaadet hõlmav infosüsteem tähendab mastaapset arendustegevust ning mingis osas ka erasektori kaasamist.
Kahtlemata on koostööks kõikidel ettevõtjatel võrdsed võimalused, kuid asjaosalised peavad tajuma, et tegu on 242 riigiasutusega, kus finants-, personali- ja halduse alal töötab 3000 inimest. Teeninduskeskuse loomisel tuleb viia ühtsele heale tasemele töötajate kvalifikatsioon ja nende motivatsioon.
Ainuüksi personalikulu 3000 inimesele on 580 miljonit krooni aastas, millele lisanduvad töökoha ja töövahenditega seotud kulutused. Sellise rahapaigutuse kasuteguri hindamise ja parandamise vajadus ei tohiks ühelgi mõtleval inimesel küsimusi tekitada. Küll aga tekitab arusaadavalt küsimusi sellise suurprojekti ettevalmistamise ja käivitamise maksumus.
Taotleme selleks viis miljonit krooni ELi struktuurifondidest, kokku on Eestile eraldatud üle 500 miljoni krooni riigi haldussuutlikkuse tõstmiseks ning infotehnoloogia arendamiseks. Olen arvamusel, et toetusraha tooks just sellistes arendustes riigile pikaajalist kasu.
Meie lähieesmärk on esitada septembri keskpaigaks valitsusele ettepanek, millise tempo ja milliste tegevustega edasi liigume. Enne seda valmib rahandusministeeriumis ka analüüs, mis kaardistab hetkeolukorra ning hindab erinevaid alternatiive. Analüüs saab lähinädalatel kättesaadavaks rahandusministeeriumi kodulehel, kus juba nüüd võib tutvuda projekti tausta ja teiste riikide kogemusega.
Kõik riigiasutuste juhid on viimastel aastatel pidanud seisma oma töötajate ees, et anda teada järjekordsest eelarvekärpest. Loodan, et üheskoos nendesamade juhtidega saame oluliselt kokku hoida riigi halduskuludes ning muuta müüti kohmakast ja ebaefektiivsest avalikust sektorist.
Marek Helm juhtis ka politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamist.