Kas üleöö saab Euroopa kohtunikuks?

Julia Laffranque
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Euroopa Liiduga ühinemisel said Eesti kohtunikest üleöö Euroopa kohtunikud, mis eeldab nendelt uutmoodi teadmisi.

Nüüd vastutavad Eesti kohtunikud ka Euroopa õiguse arendamise ja kujundamise eest. Meie kohtuniku langetatud otsust tunnustatakse teistes ELi riikides endastmõistetavalt.

Suurenenud vastutus eeldab tänapäevast haridust ja keelteoskust, ELi õiguse tundmist ja sellega pidevat kursisolekut, aga ka euroopalikku eetikat, mõttemaailma avardumist, suutlikkust lahata probleeme üleeuroopalisest seisukohast. Kohtunike töökoormus, mis oli nagunii väga suur, on veelgi kasvanud.

Eestis kurdetakse, et kohtumenetlus on liiga aeglane, ja tundub, et Euroopa Liidu õigusruumis olek aeglustab seda veelgi. Üks lahendus on muidugi kohtunike arvu suurendamine, kuid sellest üksi ei piisa.

Keskmisel Euroopa Liidu liikmesriigi kohtunikul, seda isegi meiega ühel ajal liitunud Kesk- ja Ida-Euroopas, on märksa rohkem abijõudu otsuste ettevalmistamisel.

Meie kohtunikud ei saa sellest tavaliselt unistadagi, sest isegi kui kohtunike palgad ongi ehk konkurentsivõimelised, ei saa seda öelda õigusemõistmist teenindava personali ja kohtu konsultantide töötasu kohta.

Kohus keerulisemaks

Praegu on umbes 80 protsenti Eesti õigusest suuremal või vähemal määral mõjutatud Euroopa õigusest. Seetõttu ei piisa ühe kohtuasja lahendamisel enam ainult Eesti seaduste ja riigikohtu otsuste tundmisest.

Vaja võib minna Euroopa õigusakte ja kümneid Euroopa Kohtu lahendeid. Seda eeskätt sellistes valdkondades nagu maksud, toll, keskkond, aga ka äriõigus ja konkurentsiõigus.

Kõiki neid materjale ei ole eesti keeles olemaski, ja kui ka on, siis ei aita alati seegi, sest ELi õigusaktide tekstid võivad ka eestikeelsetena olla raskesti mõistetavad. Lisaks kohtunikele tuleb Euroopa õigust tunda loomulikult kõigil kohtuasja osalistel.

Kui juba juristil on sellel maastikul raske orienteeruda, mis siis rääkida veel tavainimesest. Professionaalidelt aga, nagu näiteks tollimaaklerid või kogenud ettevõtjad, oodatakse oma erialal ka Euroopa seadusandluse nüanssidega kursisolemist: seda eeldab Euroopa Liiduga ühinemisleping ja kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika.

Õnneks on Euroopa Kohus püüdnud liikmesriikide kompromissidest tingitud keerulised õigusaktid oma lahendites arusaadavalt lahti seletada.

Sageli ongi olulisemad üldised ja kõigile mõistetavad põhimõtted – loogilised ja inimlikud lähenemised, mitte detailidesse ja tehnilistesse aspektidesse süüvimine.

Ka meie põhiseadusest tuntud aluspõhimõtted ning põhiõiguste ja -vabaduste austamine on Euroopa Kohtu praktika kohaselt Euroopa Liidus au sees. Euroopa Liidu üldprintsiibid ja alustõed toetuvad sageli liikmesriikide õiguste üldpõhimõtetele.

Teisisõnu, kui Euroopa Liidu direktiiv või määrus näebki ette esmapilgul kentsakaid ja keerulisi konstruktsioone, on nendes orienteerumisel edu võtmeks selge mõistus ja õiguse üldpõhimõtted. Selleks, et olulist ebaolulisest eristada, läheb aga vaja teadmisi, kas või õigest kohast nõu küsimiseks.

Keerulisemate kohtuasjade puhul ongi Eesti kohtunikel võimalus Euroopa Kohtult nõu küsida. Sellisel juhul jäetakse Eesti kohtus asja arutamine pooleli kuni Euroopa Kohus Luxembourgis annab oma eelotsuse. Seejärel menetlus Eesti kohtus jätkub. Eelotsusega tuleb Eesti kohtul lõpliku otsuse langetamisel arvestada.

Seda, eelotsuse menetlust, ei tule siiski võtta kui pöördumist kõrgemalseisva kohtu poole, vaid ikka kui nõu küsimist. Kohtuasi saab alguse ja lõpeb Eesti kohtus, kusjuures Eesti kohtunik jääb selles asjas ka niiöelda peremeheks. Tema langetada jäävad otsus ja kohtukulud.

Küll aga annab Euroopa Kohus eelotsuse selle kohta, kas vaidlusalune ELi õigus on kehtiv või kuidas ELi õigust tõlgendada.

Teatud väga keerulistel juhtudel, kui puudub varasem Euroopa Kohtu praktika, võib see riigikohtule kui kõrgeima astme kohtule kohustuslik olla. Ükskõik millise astme Eesti kohus peab eelotsust küsima siis, kui ta kahtleb ELi õigusakti kehtivuses. Siiani on 1. mail 2004. aastal ELiga ühinenud riikidest Euroopa Kohtult nõu pärinud Ungari, Poola, Tšehhi ja Leedu kohtud.

Pika tee alguses

Euroopa õigus ja sellega seotud vaidlused on komplitseeritud, Eesti seisab siin alles pika ja keerulise tee alguses. Siiski ei ole midagi ületamatut ja ka Euroopa õigust on võimalik kohaldada ning tõlgendada oma õiguskultuuri ja -süsteemi sobivalt.

Ühelt poolt on muidugi hea, kui saame omal jõul hakkama ega pea poolte aega ja raha kulutama kohtumenetluseks Luxembourgi kohtus. Teisalt võib julge küsimine ja pealehakkamine olla pool võitu.

Aktiivse ja põhjendatud küsimisega on võimalik mõjutada ülejäänud 24 riigi ja kogu Euroopa Liidu õiguse arengut. Eesti juristid peaksid seega otsima võimalusi, kuidas Euroopa õigust paremini ära kasutada meie inimeste, riigi ja õigluse huvides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles