Kaotava meeskonna peatreeneri saatus on olla patuoinas – eriti kõigi eestlaste jaoks nii tähtsal spordialal kui korvpallis ning olukorras, kus jäetakse hüvasti selle ala eliitliigaga.
Patuoinaks tembeldatu
22. august 2009, 02:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Üllar Kerde pisut rohkem kui aasta tagasi sellele postile asus, oli ta kõige mustema stsenaariumiga arvestanud. «Kuid muid variante ju eriti polnudki,» on ta öelnud. Senine peatreener Tiit Sokk oli loobunud ning tema abilisena tegutsenud Kerde jätkamine tundus loogilisena. Seda enam, et tegemist on Eesti korvpallile ühe EM-finaalturniiri pääsme kinkinud mehega.
Aga seekord Kerde käe alla sattunud koondis polnud enam tippvormis Martin Müürsepa ning Eesti seni viimase heal tasemel mängujuhi Rauno Pehka ja keskmängija Margus Metstakiga ehitud kooslus. Olid täpselt need – praeguse hetke parimad mängijad –, kes meil võtta ning neid juhendas mees, kes julges just sel hetkel vastutuse võtta. Seepärast ongi Kerde ja ta jüngrite sarjamine kohatu. Tõelisi patuoinaid tuleb otsida teiste hulgast.