Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Meelis Mihkla sõnul peaks uues keeleseaduses keskenduma noorte suunamisele korrektse keelekasutuse suunas, kasutades selleks näiteks eestikeelset tarkvara ja võõrkeelsetele telesaadetele eesti keeles pealelugemist.
«Põhiliselt peakski seadusse kirjutatud nõuded olema suunatud nooremale põlvkonnale, kuna käitumisharjumused kujunevad just siis ja hiljem on neid raske ümber harjutada. Käskude ja keeldude väljastamise asemel peaks noori hoopis suunama,» arvas Mihkla.
Mihkla sõnul oleks hea, kui juba lapseeast õiget eesti keelt juurutada ja seda ka just kooli arvutiklassis. Võiks keeleseadusesse lisada nõude, mis koolides lubaks kasutada ainult eestikeelseid tarkvaraprogramme, mida kasutades noored juba varakult harjuks inglise keele asemel eesti keelega.
Eestis on arvutikasutajad harjunud ingliskeelse keskkonnaga ja seda on raske ümber harjutada, ent kui see oleks juba lapsepõlves juurdunud, poleks see nii keeruline, lisas teadur.
Praegu välismaised tarkvarafirmad väga eesti keelt oma toodetele ei installeeri, kuna turg on lihtsalt nii väike. Kui aga eesti keele kasutamine arvutitarkvaras oleks seadusega kohustuslik, siis taoline turg ka tekiks.
Asi, mis väljaspool kooli noortele ja lastele mõjuks, oleks see, kui lisaks praegu seaduses kirjas olevale nõudele, et võõrkeelsed saated peavad olema eestikeelsete subtiitritega, lisanduks veel nõue, et sinna peaks olema eesti keeles tekst peale loetud.
Näiteks Soomes on selline teenus juba olemas. Ka Eestis peagi vältimatuks muutuval digitelevisioonil peaks see programm peal olema, millega saab kõnesüntesaator lihtsalt subtiitrid peale lugeda.
Sellisest teenusest poleks kasu ainuüksi lastel keeleõppeks, vaid ka näiteks inimestel, kes lihtsalt subtiitreid mingil põhjusel lugeda ei saa, sõnas Mihkla.