Teet Soorm kirjutab sellest, et linnugripp on pigem puuduliku hügieeni kui maailmalõpu vääramatu saabumise märk.
Kristallkuul ja kohvipaks on ebatäpsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et ennustada, kuidas maailm välja sureb, pole vaja teaduskraadi ega ühendust teispoolsusega. Igaühel võib olla oma teooria, mida tänapäeva maailmas argumenteerida pole üldse keeruline. Kas me sureme nälga, mõnda jõledasse haigusesse, põleme või jäätume kõiki neid teooriaid annab põhjendada ning tõenäoliseks mõelda.
Praegu on «populaarne» linnugripiteema, mille tõttu maailm väidetavalt küll veel välja ei sure, kuid kindlasti jääb vaesemaks nii inimeste kui ka raha poolest.
Inimeste suremus linnugripi tõttu teadlaste hinnangul küll paanikat ei vääri. Gripp, sealhulgas linnugripp on alati eksisteerinud ning ka inimohvreid nõudnud. Praegusest meediat ja tarbijat haaranud paanikast tekitab tõsiselt muret ainult veelindude suremus.
Seda, et Lõuna- ja Kagu-Aasias on eelnevate aastatega võrreldes rohkem surnud kodulinde ning leidub ka inimohvreid, võib pidada hügieeniprobleemiks. Seal on tavaline, et linde peetakse lahtiselt tagahoovis, neid talitavad lapsed, kes on haigustele altimad ning hügieeniprotseduuridest jääb tihti puudu inimestelgi, koduloomadest ja -lindudest rääkimata.
Linnud on hügieeniäri
Toiduainetööstus, eriti linnukasvatus integreerituna toiduainetööstusega, on hügieeniäri. Me müüme puhtust. Kristallkuul ega pendel ei näita testide, analüüside ja proovide tulemusi. Ja kui ka näitavad, siis laboriuuringud on meie äris ikkagi usaldusväärsemad.
Euroopa tarbijaid on haaranud paanika. Kõige kehvemas seisus on Prantsusmaa, mis on Euroopa suurim linnulihatootja.
Prantsusmaal töötab linnukasvatuses ligi 100 000 inimest. Pärast esimest H5N1 linnugripitüve diagnoosimist metslinnul Prantsusmaal tänavu veebruaris langes linnulihatoodete müük 30 protsenti. Võib ainult arvata, missugust kahju tähendas see tootjatele.
Prantsusmaa delikatesspasteedi tootjad rõhuvad faktile, et nende toodet kuumutatakse ligi 100 kraadi juures vähemalt pool tundi ning et sellise kuumutamise juures hävivad igasugused bakterid. Muidugi ei tee ettevaatus ning hügieeni- ja toiduvalmistamisreeglite järgimine kellelegi kahju.
Kuid tegelikult peaks motiveerima ostu pigem fakt, et suurte tootjate eelis on see, et toodete turvalisus on tagatud igal juhul. Tööstuslikud tootjad on need, kelle linnud kasvavad kinnistes lindlates.
Sinna ei pääse ligi teised linnud ega kahjurid, kes võiksid haigusi levitada. Suurtööstuse töötajad järgivad rangeid hügieenireegleid. Tooted kontrollitakse igas tootmisetapis ning viimast korda ka vahetult enne müükiminekut.
Niisiis tasuks ostjail hügieeninõuetest kinnipidamisele lisaks pidada meeles ka fakti, et suurte tootjate hügieeninõuded on viidud maksimumini, seda kontrollitakse pidevalt ning igasugune saastatud toote müükisattumine on põhimõtteliselt välistatud.
Kui oht tekib suures lindlas olgu see siis salmonella- või linnugripioht , siis on kindel, et kõik tarbijad saavad sellest väga operatiivselt teada, farmid suletakse ja tooteid müüki ei saadeta. Kui aga oht on väikeses kodufarmis, kus kontroll piirdub pilguga hoolealustele, siis on riskitegur paratamatult kõrgem.
Õppides targemalt
Inglismaal, mis on suuruselt teine linnulihatootjariik Euroopas, on asjad pisut teisiti. Inglismaale ei ole jõudnud veel linnugripikahtlusega linde, mistõttu on ka paanika ostjate seas olematu. Ka on Inglise tarbija teadlik, et 90 protsenti Inglismaal toodetud linnulihast on kasvanud suletud uste taga, bioohutusnõudeid järgides steriilselt ja puhtalt. Nii ei ole Inglise linnulihaturg näinud ka kahanemist.
Pärast esimest teadet linnugripijuhu kohta Prantsusmaal ja sealset tarbimise vähenemist külvasid Briti turu üle Prantsuse tooted. See lõi küll hinnad peaaegu poole peale alla, kuid tarbimine ei kahanenud, pigem vastupidi.
Ka riiklikul tasandil säilitatakse külma närvi ning keegi ei «loe» päevi, mil kardetud maailmahävitaja üle La Manchei väina ujub või lendab. Briti riigijuhid on võtnud seisukoha, et ootame-vaatame.
Pidev analüüsimine
Eestil tasuks õppida eelkirjeldatud näidetest pigem brittidelt. Ka Eesti tarbijal ei ole põhjust muretseda. Pärast möödunud aastal aset leidnud salmonellajuhtu Talleggi broilerilindlas on meie hügieenimeetmed rangemad kui kunagi varem. Kui ebatõenäosuslike kokkulangevuste tulemusena peaks siiski ka nakatunud toode valmima, ei jõua see müügile mitte mingil juhul.
Praegu võetakse lihalt ja munalt igas tootmisjärgus, alates noorsugulinnust, sugulinnust, haudejaamast, tibust ja broilerist ja lõpetades tootega pakendis, kõikvõimalikke proove pisikute tuvastamiseks. Nakatunud toode hävitatakse ning tarbijani see ei jõua.
Õppida saame ka hiljutisest salmonellajuhtumist lasteaias, kus Talleggi süüdistati alusetult nakatunud munade müügis. Talleggi munakarjas ega munades pole salmonellat diagnoositud mitte kunagi.
Ka seekord olid proovid negatiivsed. Kahjuks kehtib siin ideoloogide põhinipp, et kui sõnnikuga loopida, siis hais jääb ikka külge ja Talleggi maine sai hoobi. Nagu arvata võis, langes ka munade müük päevapealt peaaegu poole peale. Tegelikult võivad tarbijad muretud olla: Talleggi tooted on olnud ja on ka edaspidi puhtad ning kasulikud.