Postimehe ajakirjaniku Kalle Muuli hinnangul võiks laulupeole kaasata ka need koorid, mis praegu laulukaare alla ei kvalifitseeru.
Muuli kaasaks ka ukse taha jäetud koorid
12. juuli 2009, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» esinenud Muuli sõnul saaks seda teha laulupeo pikema-ajaliseks, näiteks nädalapikkuseks muutmisega.
Siis saaks korraldada lisaks väiksemaid kontserte, kus saaksid osaleda ka eelmainitud koorid. Need koorid pääseksid pärast ka rongkäiku, kuid lihtsalt mitte laulukaare alla.
See vähendaks ajakirjaniku hinnangul väljajääjate pettumust ning annaks neile võimaluse oma oskusi näidata.
Muuli sõnul saaks peo pikendamisega tekitada ka olukorra, kus laulupeo kavva jääks alles elitaarsem koorimuusika, kuid seda ei esitataks laulukaare all, vaid väiksemale seltskonnale.
Samuti võiks laulu- ja tantsupeo mahu suurendamisel kaasata tema nägemuses sinna rahvamuusikuid kuni kas või Kukerpillideni välja.
Muulit häiris veel see, et laulupeo ajal ei olnud majadel lehvimas eriti palju sinimustvalgeid lippe. Tema sõnul võiks olukorras, kus näiteks Suur Reede on kuulutatud lipupäevaks, teha sama ka laulupeo päevadega.
Teine saatejuht Anvar Samost leidis, et laulupidu võiks kesta kolm päeva, kusjuures kõik kolm päeva võiksid olla töövabad, et anda inimestele võimalus üritusel osaleda.