Seekordsed Euroopa Parlamendi valimised toimusid keerulisel ajal, mil meie ees seisavad enneolematud väljakutsed. Majanduslangus, ebaseaduslik sisseränne, kliimamuutused ja tuumakatastroofi oht muudavad tuleviku ebakindlaks ning suurendavad vajadust kindla ja tõhusa Euroopa Liidu järele.
Paraku ei võtnud Euroopa kodanikud kuulda üleskutseid valimistel aktiivsemalt osaleda ning Euroopa institutsioonide pettumuseks jäi osavõtt valimistest kõigest 43,2 protsendi tasemele. Kuid kõikjal, kus valijad oma hääle andsid, jäi kõlama soov, et eelseisvate väljakutsetega toimetulekuks jääks EL kindlaks oma alusväärtustele.
Oma sünnist alates on ELi juhtinud kaks põhimõtet: esiteks, ühiste kõlbeliste väärtuste, ennekõike inimõiguste ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kaitse ja edendamine, ning teiseks, austus kultuurilise, keelelise, etnilise ja usulise mitmekesisuse vastu. Euroopa Liidu sügavaim sisu on luua sild inimeste vahel, et tuua nad kokku õigluses ja solidaarsuses.
Euroopa protsess ei põhine tahtmisel kõike ühtlustada. Selle eesmärk on rikastada kõiki valdkondi, kuid see saab võimalikuks ainult kultuurikontaktide kaudu, mis edendavad arengut ja konkurentsi. Euroopa Liidu pühendumine sellele ideaalile on toonud kaasa suuri muutusi rahu, stabiilsuse, demokraatia ning majandusliku heaolu poole nii ELis kui väljaspool seda.
Oma jõupingutustega on EL tõusnud rahvusvahelisel areenil rahu ja arengu eestkostjaks. Seda oli selgesti näha hiljutisel G20 tippkohtumisel Londonis, kus ELi riigid teiste maade eesotsas pakkusid 21. sajandi väljakutsetele tõhusaks vastuseks dialoogi ja koostöö edendamist.
Kuid vaatamata saavutustele on meie ühistel väärtustel nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas veel käia pikk tee. Kiiresti mitmekesistuv maailm vajab kasvavat dialoogivalmidust, kultuuridevahelist austust ja tasakaalu eri seisukohtade vahel.
Kultuuridevahelise dialoogi mõte ongi uurida võimalusi, mida selline mitmekesisus pakub, unustamata sealjuures ühtsuse põhimõtet.
Uues, multikultuurilises Euroopa Parlamendis hakkavad 27 riigi parlamendiliikmed täitma tähtsat rolli, mis ühelt poolt hõlmab oma identiteedi säilitamist ning teiselt poolt Euroopa ühisväärtuste edendamist.
Enamgi veel – praeguse majanduskriisi tingimustes tuleb neid põhimõtteid erilise hoolega jälgida, sest protektsionismi ja ksenofoobiasse langemise oht on reaalne. Praegu peab EL rohkem kui kunagi varem edendama seisukohta, et arengu ja jõukuseni viivad mitmekesisus ja dialoog, mitte aga tõrjumine.
Alates muistsest Kreekast läbi renessansi ja tööstusrevolutsiooni kuni infoajastuni välja on Euroopa Liidu aladel sündinud ideid ja teadussaavutusi, mis on meie tänapäeva maailma aluseks. Neist uusimad on kõige kiiremad ja uuenduslikumad rongid, suurimad lennukid ja erakordsed arengud telekommunikatsiooni vallas.
Sellise uuendusmeelsuse ja loovuse taustal peab Euroopa Liit aga suurendama oma konkurentsivõimet maailmas.
Euroopa on ristteel. Kui tahame edukalt toime tulla, peame taaselustama pühendumuse meie põhiväärtustele ja ühistele püüdlustele. Rakendades poliitilist tahet ja asjakohaseid institutsioone, tuleb meil tugevdada integratsiooni ja edendada oma rahvusvahelist rolli. Euroopa Parlamendil on siin kanda keskne roll, meie tähtsaim ülesanne on toetada ELi väärtusi ja veenda Euroopa kodanikke, et nad annaksid Euroopa küsimuste avalikku arutelusse oma panuse. Ainult sel moel – tuues omavahel kokku Euroopa institutsioonid ja Euroopa kodanikud – saame edukalt ehitada tulevikku.