Catherine Ashton: kuus meedet demokraatia taastamiseks Egiptuses

, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Catherine Ashton. Foto: AFP / Scanpix

Egiptuse ees seisab ülesanne luua rahu ja muuta see püsivaks. Kõigile on selge, et riigi olukord on väga raske. Häda on selles, et probleemide iseloom ja ulatus takistab riigi arengut.

Isegi nii rahutus riigis nagu tänane Egiptus eksisteerib tavasid, mis ületavad ka kõige teravamaid eraldusjooni ning pakuvad lühiajalisi hingetõmbepause. Sõites mõned nädalad tagasi autoga Kairosse, nägime seal väga vähe autoliiklust. Linna kurikuulsad liiklusummikud olid kadunud. See oli vahetult pärast päikeseloojangut. Inimesed olid perekondadega oma kodudes lõpetamas ramadaani ajal järgitavat paastu. Mõneks väärtuslikuks tunniks unustasid omavahel võitlevad rühmitused oma erimeelsused.

Demokraatia eeldab ühist arusaama sellest, kuidas tuleks teha riiklikke otsuseid, samuti teatavat vastastikust austust võimuvõitluses osalejate vahel, ning enamuse valmisolekut austada vähemuse õigusi. Tänases Egiptuses võtab selliste eelduste täitmine veel aega.

Euroopa Liit soovib selle protsessi õnnestumisele kaasa aidata. Stabiilne, demokraatlik Egiptus on ülimalt tähtis mitte ainult riigi 84 miljonile elanikule, vaid ka Lähis-Idale ja laiemalt maailmale ning sealhulgas Euroopale. Täheldasin erinevate rühmade vahel sügavat usaldamatust. Mõnede jaoks on hiljutine muutus rahvaülestõus, teiste jaoks aga riigipööre.

Uurimaks, kuidas edasi liikuda, olen kohtunud kõigi osapoolte olulisemate esindajatega: vahevalitsuse juhtide, Tamarodi liikumise noorte, 6. aprilli liikumise, al-Nouri partei, Vabadus- ja Õigluspartei, moslemi vennaskonna (sealhulgas Mohamed Morsi) ning kodanikuühiskonna esindajatega.

Kuidas saaks Egiptus demokraatia teele tagasi pöörduda? Esitan kuus meedet, mida Euroopa Liit on valmis toetama.

Esiteks. Egiptus vajab kaasavat poliitilist protsessi. Inimestel peab tekkima tunne, et nad on aktiivsed osalejad selle võimsa riigi tulevikus. Protsessi tuleb kaasata kõik vähegi märkimisväärsed rühmad. Liberaalseid ideid kandval linnaelanikkonnal on õigus oma arvamust avaldada sama palju kui neil, kes soovivad ühendada islami traditsioone demokraatlike põhimõtetega. Nii meestel kui naistel on täita oma osa riigi juhtimises.

Teiseks. See nõuab ka usalduse suurendamist, omavahelist suhtlemist ja eelkõige üksteise mõistmist. Teeme ka edaspidi kõik endast oleneva selle protsessi toetamiseks.

Kolmandaks. Riik vajab põhiseadust, mis hõlmab kontroll- ja tasakaalustamismeetmeid, et tagada kõigi Egiptuse kodanike õiguste kaitse. Riik vajab täieõiguslikku tsiviilvalitsust.

Neljandaks. Viimaste nädalate jooksul aset leidnud kohutav vägivald peab lõppema. Poliitilisi vastuolusid ei saa jõuga lahendada, liikumine demokraatia suunas on nõudnud liiga palju inimelusid. Eriti kohutavalt mõjuvad meeleavalduste ajal aset leidnud seksuaalvägivalla juhtumid.

Viiendaks. Omavolilised vahistamised ja muul viisil ahistamine peab lõppema. Sellisel käitumisel ei ole demokraatlikus ühiskonnas kohta. Kinnipeetavad, kellele ei ole esitatud tõsiseid süüdistusi, tuleb vabastada. Samuti tuleb tagada meediavabadus. Ajakirjanikke ei tohiks karistada nende ameti tõttu ning ringhäälingumeedial tuleks võimaldada tegutseda ilma pideva ahistamis- ja omavolilise sulgemise ohuta.

Kuuendaks. Paari järgmise kuu jooksul tuleks nimetatud põhimõtete alusel korraldada vabad valimised. Ajastus on otsustava tähtsusega. Nimetatud viie esimese meetmega seoses on vaja teha olulisi edusamme, et valimiste tulemusena saadaks lisaks võitjatele ka alus stabiilsele ja demokraatlikule tulevikule. EL saab aidata kaasa valimiste jälgimisele ja vaatlemisele.

EL on nõus Egiptust nimetatud meetmete võtmisel aitama; kuid otsuseid ei saa teha mitte võõrad, vaid neid peab tegema Egiptuse rahvas ise. Jõudsime president Mansouriga järeldusele, et toimiv põhiseadus peab olema midagi enamat kui vaid ilusad sõnad paberil. Tõeline demokraatia vajab ka rahvuslikku leppimist ning sõltumatuid ja tunnustatud institutsioone, mis on suutelised kaitsma inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimist.

Edu saavutamine on väga oluline ja sellega on kiire. Ajutise presidendi esitatud ajakava tundub mõistlik.

Demokraatlikul taval ja sõltumatutel institutsioonidel on majanduskriisi tingimustes väga keeruline ühiskonnas juurduda. Hirm on turistid praegu eemale peletanud, samuti on ettevaatlikuks muutunud välisinvestorid. Eelmisel aastal lõime ELi-Egiptuse rakkerühma, et kaasata rahvusvahelist üldsust, erasektorit ja kodanikuühiskonda Egiptuse majanduse toetamisse. Et sellel tööl oleks suurem mõju ning Egiptus saaks rakendada oma riigi ja rahva tohutut potentsiaali, peab Egiptus naasma kiiresti demokraatlikule arenguteele.

Poliitiline ja majanduslik areng on omavahel lahutamatud ning on vastuseks 2011. aasta jaanuarirevolutsioonis kõlanud häälekale nõudmisele väärikuse, sotsiaalse õigluse ja inimväärse elu järele. See nõudmine kõlab siiani üle kogu Egiptuse.

EL on Egiptuse pikaajaline partner ja sõber. Igas sel nädalal peetud arutelus kinnitasin, et meie toetus ja sõprus jätkub. Mul oli hea meel, et iga rühm, kellega kohtusin, suhtus sõltumata oma muudest lahkarvamustest sellesse lubadusse positiivselt. Demokraatliku muutuse läbiviimine sõltub siiski egiptlastest endist. Tegemist on nende tulevikuga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles