Värskelt ilmunud augustikuu Diplomaatia keskseks teemaks on Vene-Gruusia sõja 5. aastapäev.
Ilmus augustikuine Diplomaatia
9. august 2013, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Numbri avaloos võrdleb staažikas Eesti diplomaat Sulev Kannike Eesti ning Gruusia julgeolekupoliitilist olukorda läbi geopoliitilise ja geograafilise spektri. Kui kõiki Läänemere kaldaid pole kogu ajaloo vältel vallutanud ükski suurjõud, siis Kaukaasias on suurvõimud läbi aegade pidanud probleemide lahenduseks regiooni lihtsat omavahelist ärajagamist, kirjutab Kannike.
Tema sõnutsi ei ole Venemaa poolt vaadatuna võimalik Kaukaasia mägedest alla laskuda samm-sammult. «Sealt on võimalik ainult käkaskaela alla kukkuda,» tähendab ta. «Väljapääsu Kaspia, Aasovi ja Mustale merele saab Venemaa pärast NSVLi lagunemist kaitsta vaid püsides Kaukaasia ahelikul ja eelistatult nihutades piiri selle lõunanõlvale.»
Poliitiline paindumatus ja konfrontatsioonivalmidus on Kaukaasias seega ajaloolis-geograafiliste olude funktsioon ja mitte kuigivõrd osaliste vaba valiku või poliitilise moraali küsimus. Siin ei kehti kuidagi analoogia Läänemere-äärse olukorraga, lisab Kannike.
Endine Eesti sõjaväeluure ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi analüüsib oma pikemas kirjutises Vene-Gruusia sõda sõjalisest vaatepunktist. Kui Vladimir Putin 2012. aastal ütles, et tahtmise korral oleksid Vene väed ka Thbilisi võinud vallutada, siis ta ei praalinud, sest suure tõenäosusega oleksid Vene väed seda tõesti suutnud teha, nendib Ühtegi.
Samas lonkas mõlemal vaenupoolel tema sõnutsi tugevalt sõjaline juhtimine, lisaks oli nii Vene kui Gruusia poolel puudulik ka luure (reconnaissance). «Grusiinide üksused täitsid poliitilist käsku ja mingit varuplaani puhuks, kui asjad peaksid pöörama halvaks, neil ei olnud,» tähendab Ühtegi. «Sõjaline juhtkond oli kogenematu, enamik brigaadiülemaid oli just välja vahetatud ning esimeste tagasilöökidega tekkis peataolek.»
Mittekonventsionaalse sõja (non-conventional warfare) võime puudumine oli grusiinide üks suuremaid nõrkusi.
2008. augustisõja diplomaatilise lahenduse väljatöötamisel olulist rolli mänginud Prantsusmaa julgeoleku- ja kaitsepoliitilist mõtlemist tutvustab Eesti diplomaat Kalev Stoicescu.
Raamatuarvustuste rubriigis kõneleb Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Lauri Mälksoo tänavu kevadel ilmunud teosest «Tallinn Manual on the International Law Applicable to Cyber Warfare.»