FOTO: Urmas Nemvalts

Kaitseressursside ameti armastust ühe briti päritolu erafirma pakutava Thomase meetodi vastu pole aastate vältel suutnud murda ükski sisuline argument.

On skandaalne ja hämmastav, et küsimustele selle meetodi kasutuskõlblikkuse kohta ning isegi konkreetses teaduslikus uuringus toodud hävitavale hinnangule vastatakse juba aastaid lihtsalt stiilis: see on hea test. Ei ühtegi sisulist vastuväidet!

Miks see nii on? Ilmselt peaks riigikontroll tulema maksumaksjale appi ning küsima samuti, miks ikkagi makstakse igal aastal kümneid tuhandeid eurosid ühe testiks kutsutava toote eest, mis senise parima teadmise järgi ei mõõda neid omadusi, mida see väidetavalt peaks mõõtma.

Kui kolm Eesti teadlast tegid neli aastat tagasi kõigile asjaomastele kättesaadavaks oma uuringu Thomase meetodi kohta, siis oli selle maaletoojatel ja teistel pooldajatel võimalus osaleda akadeemilises väitluses. Vahepealsete aastate jooksul pole midagi niisugust toimunud.

Thomase meetodi maaletoojad on oma pakutava toote usaldusväärsust hindavate teadusuuringute tegemise asemel eelistanud koostada kaebekirju nende inimeste kohta, kes on nende tegevuse sisu kriitiliselt hinnanud. Ja meie riigiaparaat ongi kahetsusväärsel kombel läinud pigem kaebekirjade ootustele vastamise kui erafirma pakutava hindamise teed.

Oma 2009. aastal koostatud kokkuvõttes sedastavad Kenn Konstabel, Merle Parmak ja Jüri Allik: «Enne meetodi kasutuselevõttu Eesti kutsealuste hindamisel ei ole tehtud valiidsusuuringut, mis kinnitaks selle sobivust eeldatavaks otstarbeks, ega viidatud ühegi teise riigi sõjaväele, kus sama testi kasutataks.»

Kas möödunud nelja aasta jooksul on välja ilmunud mõni uuring, mis kinnitaks, et Thomase testi järgi on tõepoolest võimalik usaldusväärselt ennustada, milline kutsealune sobib oma eeldustel autojuhiks ja kes jaoülemaks? Ühtegi niisugust uuringut pole ei maaletoojal ega kaitseressursside ametil ette näidata.

Täiendavalt tuleb arvestada veel vähemalt kahte asjaolu. Esiteks valivad kutsealused Thomase meetodi järgi eestikeelseid omadussõnu, mis kas käivad või ei käi nende kohta. See tähendab, et eestikeelne testitõlge vajab eraldi uuringutega kinnitamist ning kahtlemata ei piisaks üksnes sellest, kui olekski ette näidata mingid välismaised uuringud. Teiseks pole kinnitust selle kohta, et selline test sobib militaarkonteksti.

Teadmistele tuginemine on Eestis ja ka kaitseväes tõstetud loosungiks. Kaitseressursside ameti ja Thomase meetodi näitel võib paraku öelda, et teadmised eriti ei loe. Ametnike «aparaadivõitlus» ja kaebekirjad on osutunud siiani tulemuslikumaks.