Terje Leola

FOTO: Erakogu

Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna haridus- ja teaduspoliitika valdkonna juhatuse aseesimees Terje Leola soovitab juhendajatega hädas olevatel üliõpilastel pöörduda kooli üliõpilasesindusse, kus taolisi probleeme kindlasti tähelepanuta ei jäeta ja kus koos muredele lahendused leitakse.

Peagi on algamas uus õppeaasta ja tudengite mõtted mõlguvad ikka lõpetamise ja lõputöö kirjutamise suunas. Sageli on esinenud situatsioone, kus tudeng on pidanud pettuma töö juhendajas. Just nagu värske organisatsioonikäitumise magister Triin Hertmann oma Postimehe arvamusartiklis kirjutas – palju on olukordi, kus juhendaja jätab magistrandi jalgratast leiutama. Loomulikult ei ole kõik juhtumid alati ühepoolsed. Lõputöö juhendaja ei pea tudengi eest kogu tööd ära tegema, küll aga on tema roll suunata.

Tudeng, kes asub õppima Tallinna Ülikooli magistrantuuri, peab esitama juba sisseastumisel lõputöö kava. See tähendab seda, et reaalselt peaks üliõpilane olema vähemalt mõelnud sellele, mis teemal lõputöö kirjutada ja millega üldse tegelema tahab hakata. Kui on teada töö teema, siis tuleks järgmisena mõelda, kes on antud valdkonnas pädev seda juhendama. Põhimõtteliselt hakkab juba sellega lõputöö koostamine pihta. Tudeng peab oskama aega planeerida ja võimalikult varakult asja kallale asuma. Ülikool ei ole koht, kus kõik ette-taha ära tehtakse, ise peab arenema, pingutama ja tegema teadlikke valikuid.

Võib öelda, et juhendamine on varjatud tegevus – see jääb suuresti juhendaja ja tudengi suhtlusringi ega ole avatud teistele. Ka probleemid, mis juhendamise käigus kõikides ülikoolides esinevad, ei jõua tihtilugu kaugemale. On hea, et probleemist räägitakse ja seda maha ei vaikita, kuid asjaga tuleks tegeleda juba eos – kohe siis, kui need esinema hakkavad. Tudengid võiksid julgemini pöörduda enda ülikooli üliõpilasesindusse, kus taolisi probleeme kindlasti tähelepanuta ei jäeta ja koos muredele lahendused leitakse.

Juhendamise nõrga kvaliteedi üheks põhjuseks võib olla ka liigne koormus – ühel juhendajal on liiga palju juhendatavaid, sellele lisanduvad veel teised tööülesanded. Ka infoühiskonnas on kujunenud trend, kus individuaalne lähenemine ja vahetu suhtlus on vähenenud. Kui juhendajad on liigselt koormatud, tuleks ka sellele lahendust otsida. Probleemi aitaks parandada suuremal määral kaasjuhendajate, ka ülikooliväliste, appivõtmine.

Kuigi suvi on käes, lõputööde kirjutamiste ja kaitsmiste ajad selleks aastaks möödas, ei ole probleem kuhugi kadunud. Tudengitel on õigus ja peaaegu et kohustus probleemi korral võimalikult vara rääkida, siis saab nendele juba alguses lahendused leida.