Kunsing: pensionifondide riskitaseme käsitlust tuleks muuta
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
18. juuni 2013, 18:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investesteerimispiirangute leevendamisest palju olulisem teema on oleks senise traditsioonilise fondide riskitasemete määramise käsitlusest loobumine ehk enam ei saa öelda, et et kõik võlakirjafondid on madala riskiga ning kõik muud varaklassid kõrge riskiga, tõdeb SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.
«Palju olulisem teema oleks meie arvates loobumine traditsioonilisest käsitlusest, mille kohaselt võlakirjad, eriti riigivõlakirjad on madala riskiga ja aktsiad ning kõik muud varaklassid on kõrge riskiga,» lausus Kunsing. Sellisest käsitlusest lähtub praegune teise samba fondide klassifikatsioon - fonde liigitatakse selle järgi, kui palju nad oma portfellist võivad investeerida väljapoole võlakirju.
«Olukorras, kus intressimäärad on väga madalad, ei pruugi fondide sundimine võlakirjainvesteeringutesse anda soovitud tulemusi,» ütles Kunsing, lisades, et ühel hetkel, näiteks inflatsiooni järsul kiirenemisel, võivad sellised investeeringud osutuda vägagi riskantseteks – inflatsiooni tõusule reageerivad turuintressid tõusuga, ning see lööb eriti valusalt pikema tähtajaga võlakirjadesse investeerinud fonde.
« Isegi kui kõik võlakirju emiteerinud ettevõtted ja valitsused teenindavad oma võetud kohustusi ja maksavad need tähtajal tagasi võib intresside kiire tõusu perioodil võlakirjadega raha kaotada,» lausus Kunsing.