Juuni Diplomaatias: lõhed Euroopas, Balti riikide energiajulgeolek, olukord Süürias

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Diplomaatia

Juunikuu Diplomaatias kirjutatakse Euroopas eksisteerivatest lõhedest, olukorrast Põhja-Kaukaasias, Süürias, Malis, kirjeldatakse Afganistani sõjapõgenike vintsutavat teekonda Euroopasse, samuti Balti riikide energiajulgeolekust ja paljust muust.

Avaartiklis kirjutab Edward Lucas Euroopas eksisteerivatest lõhedest – nii majanduspoliitilistest kui julgeolekulistest. Tema sõnutsi on  mõistlik vahet teha maksujõulisel Euroopal ja ülejäänud kontinendil. «On tõsi, et enamik Põhja-Euroopa riike on maksejõulised ja enamik lõunapoolsetest riikidest seda ei ole. Kuid siin on olulised erandid,» tähendab Lucas.

Kui majanduse vallas rääkida lõhest põhja ja lõuna vahel, on selles kübeke tõtt. Julgeolekumõtlemises on see lõhe autori sõnutsi aga palju olulisem. «Siin on pilt selge. Põhjamaad ja Balti riigid koos Poolaga on Venemaa pärast tõeliselt mures,» nendib Lucas.

Politoloogi Igor Jürgens kirjutab Venemaa ja Euroopa partnerlusest, leides, et teised võimalikud strateegilisest partnerid,  eelkõige Aasia, on Venemaa jaoks vaevalt sama lähedased ja etteaimatavad kui Euroopa.

Ajakirjanik Ivan Suhhov analüüsib Bostoni pommiplahvatuste valguses olukorda Põhja-Kaukaasias, leides, et viimasel aastal on Põhja-Kaukaasias kujunenud eeldused ebastabiilsuse süvenemiseks ning riigivõimul puuduvad vajalikud lahendused uute ohtude tõrjumiseks.

RKK vanemteadur Erik Männik valgustab olukorda Süürias, nentides, et USA-Vene rahuinitsiatiivil ei ole erilist edulootust, sest ei konflikti osapooled ega nende otsesed toetajad-relvastajad ei ole ilmutanud ega ilmuta valmidust otsida sisulisi kompromisse. «Ja isegi kui al-Assad tõrjutakse jõuga võimult kõrvale, jätkub vägivald ja võitlus tõenäoliselt ikkagi,» leiab Männik.

Parlamendiliide ja ajaloolane Mart Nutt annab ülevaate Saheli piirkonna poliitilisest dünaamikast, peatudes pikemalt olukorral Malis. Mali tulevik on raskesti ennustatav, leiab autor. «Islamistide kantsi sinna lubada ei saa, kuna sel juhul ähvardab kogu piirkond langeda rahvusvahelise islamiäärmusluse kontrolli alla. Tuareegide iseseisvusest ei saa ilmselt ka sel korral asja. Püsivat demokraatiat ei paista aga kuskilt.»

RKK teadur Hannes Hanso kirjeldab oma artiklis Türgi sise- ja välispoliitilist olukorda, leides, et Türgi hakkab üha rohkem sarnanema Lähis-Ida riigiga. Türgi ebasoovitavad poliitilises suunamuutuses on Hanso sõnutsi aga vähemalt osaliselt süüdi ka Euroopa Liit, eriti aga mõned konkreetsed liikmesriigid.

Ajakirjanik Jere van Dyk kirjeldab vintsutavat teekonda Afganistanist Euroopasse, mille läbivad igal aastal kümned tuhanded puštu noormehed – sõjapõgenikud, kellest Euroopas saavad illegaalsed immigrandid ning potentsiaalsed sihtmärgid islamiradikaalide talendiotsijaile.

Vabakutseline analüütik Andres Mäe jätkab Diplomaatia veergudel debatti Balti riikide energiajulgeoleku üle väites, et Eesti peaks toetama LNG-terminali rajamist Leedus.

Raamatuarvustuste rubriigis võtab Mikael Laidre luubi alla Bruce Bueno de Mesquita ja Alastair Smithi raamatu  «The Dictator's Handbook: Why Bad Behavior is Almost Always Good Politics».

Kuukirja Diplomaatia järgmine number ilmub juba augustis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles