Valitsemise valvurid: peredele suunatud teenused unustati

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Perepoliitikas keskendus valitsus möödunud aastal rahalistele toetustele, nüüd tuleks tähelepanu pöörata ka peredele suunatud teenustele, leiavad Praxise perepoliitika analüütikud valitsuse valvurite kokkuvõttes.

Valitsuse perepoliitika eesmärgid on kooskõlas Laste ja perede arengukavaga, kus strateegiliste eesmärkidena on toodud: Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, lapse õigused on tagatud, Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem ning meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks. Neist eesmärkidest johtuvalt on läbi viidud ja on kavas veel läbi viia muudatusi laste ja perede heaolu suurendamiseks. Nii on plaanis käesoleva valitsusperioodi jooksul vastu võtta uus lastekaitseseadus, rakendada tõenduspõhist vanemluse toetamise programmi, vähendada laste riskikäitumist läbi erinevate meetmete, hõlbustada lapsendamist, pakkuda rohkem erinevaid teenuseid lastega peredele, jne.

Tähtsamaid tegevusi, mida koalitsioon perepoliitika vallas on teinud, on lastetoetuste reform, mis rakendub osaliselt 2013. aasta juulist. Kuigi algselt oli peretoetuste uuendamine valitsuse tegevuskavas seotud 2013. viimaseks kvartaliks valmiva «Peretoetuste ja teenuste rohelise raamatuga», otsustati selle lubaduse täitmine kiiremini käsile võtta. See on mõistetav, arvestades, kui palju räägiti 2012. aastal lasterikaste perede ja üksikvanemate vaesusest ja sellest, millised tagajärjed võivad olla puuduse all kannatavatele lastele tulevikus. Teisalt jääb loota, et üpris rutakalt vastu võetud lastetoetuste reformi puhul on arvesse võetud piisavalt paljude erinevate aspektidega ning toetus jõuab tõesti nendeni, kes rohkem abi vajavad.

Samuti võeti vastu eelmisel aastal nn vanemapension, mille kohaselt hakatakse riigieelarvest alates 1. jaanuarist maksma alates 2013. aasta sündinud lapse eest vanema teise pensionisambasse täiendavat sissemakset. Vanemapension aitab kompenseerida lapsevanema pensioni  vähenemise tööturult kõrvalejäämise tõttu. Seega keskenduti eelmisel aastal peamiselt rahalistele toetustele.

Kuivõrd valitsustegevuskavas on seatud ka eesmärk, et perede aitamisel peab kehtima tasakaalustatud süsteem teenuste pakkumise, universaaltoetuste ja otseste rahaliste toetuste vahel, on oluline, et edaspidi keskendutaks ka peredele suunatud teenuste pakkumisele. Erinevad lastega peredele suunatud teenused (lasteaed, pikapäevarühm, huvialaringid, jne) on lisaks lastele olulised ka lapsevanematele, kelle tööturukäitumine sõltub sageli just selliste teenuste kättesaadavusest. Tuginedes Ainsaar ja Soo uuringule, võib öelda, et 2012. aasta jaanuariks oli lasteaia järjekord kolmandikus kohalikus omavalitsuses ehk iga kolmas kohalik omavalitsus ei suutnud tagada piisavat lastehoidu. Lastega peredele suunatud teenuste parem kättesaadavus on oluline ka valitsuse tegevuskava tööturupoliitika lubaduse valguses, kus lubatakse toetada pikka aega lastega kodus olnud emade tööturule tagasipöördumist.

Valitsuse pere- ja rahvastikupoliitika peamine eesmärk on saavutada positiivne iive. Tuginedes viimaste aastate sündimusnäitajale, ei ole pere- ja rahvastikupoliitika arengutrendid liikunud soovitud suunas. Viimased kaks aastat pole saavutatud positiivset iivet ja ka sündimuskordaja näitab langustrendi.

Valitsuse eesmärkide täitmise 2013. aasta ülevaate aruandes on avaldatud lootust, et sündivuse suurendamisele aitab kaasa majandusliku olukorra paranemine ja stabiliseerumine. Mõnevõrra on arusaamatu, miks peetakse perepoliitika eesmärgi täitumise eelduseks peamiselt majanduspoliitika edukat toimimist (perepoliitika tegevuste ellu viimise asemel). 2011. aasta Reformierakonna valimislubadustes oli selgelt toodud seos vanemahüvitise ja sündimuse suurenemisel. Praeguse seisuga näib, et seost sündimuse suurendamisel ja vanemahüvitise süsteemil enam ei rõhutata, kuna valitsuse tegevuskavas on jäädud jäigalt lubaduse juurde praeguse vanemahüvitise süsteemiga jätkata. 

Lubaduse kohaselt «tagatakse vanemahüvitise süsteemi jätkumine, kuna vanemahüvitis on üles ehitatud pere- ja tööelu ühitamise ja tasakaalu põhimõttel ja selle muutmine ühes või teises suunas viib sündide vältimiseni ja emade olukorra halvenemiseni tööturul». Arvestades viimaste aastate sündimusnäitajate kahanemist, on arusaamatu, mille põhjal järeldatakse, et vanemahüvitise süsteemi muutmine viib sündide vältimiseni ja emade olukorra halvenemiseni tööturul.

Konkurentsivõime kava «Eesti 2020» rakendamise ülevaates on toodud Eestile 2012. a juuni ülemkogul tehtud riigispetsiifilised soovitused. Üks soovitus on muuta sotsiaaltoetuste süsteemi tulemuslikumaks ja stimuleerida seeläbi töötamist. Selleks on ette nähtud ühtlustada sotsiaaltoetuste süsteemi ning suurendada invaliidsus-, töötus- ja vanemahüvitiste määramise paindlikkust, tagades samal ajal piisava sotsiaalkaitse.

Toodu valguses jääb arusaamatuks, miks on valitsuskoalitsioon perepoliitika tegevuskavas jäänud jäigalt oma lubaduse juurde säilitada vanemahüvitise süsteem sellisena nagu ta on mitte soovi muuta süsteemi paindlikumaks. On mõistetav, et sündimuskäitumist ei mõjuta vaid vanemahüvitise süsteem ning lisaks erinevatele peretoetustele mängivad suurt rolli ka erinevad peredele pakutavad teenused, sünniealise elanikkonna osakaal ühiskonnast, jne. Tuginedes valdkonna teooriatele ja erinevate riikide praktikale, on töö- ja pereelu ühitamise tagamine ühiskonnas üks viis mõjutada sündimuskäitumist. 

2013. aasta suvel valmib sotsiaalministeeriumi poolt tellitud lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüs, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas parandada lapsevanemate võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks. Loodetavasti annab see aluse poliitikakujundajatele, et täiustada erinevaid lapsehoolduspuhkuse vorme (sh vanemahüvitist) nii, et töö- ja pereelu ühitamine  oleks lapsevanematele paremini võimaldatud.

Kokkuvõttes on oluline, et järgneva kahe aasta jooksul keskendutaks perepoliitika puhul rohkem peredele mõeldud teenuste arendamisele; tasakaalustataks lapsehoolduspuhkuse erinevaid vorme eesmärgil tagada parem töö- ja pereelu ühitamine; koostataks tänapäevasem lastekaitse seadus, mis aitaks paremini tagada laste õigusi; võetaks edukalt kasutusele tõenduspõhine vanemlusprogramm ja levitatakse seeläbi arusaama positiivse vanemluse põhimõtetest.

Artikli autorid kuuluvad valitsemise valvurite võrgustikku (www.valvurid.ee), mis jälgib valitsuse tegevusprogrammi täitmist. Valvurite algatust veab Poliitikauuringute Keskus Praxis ja toetab Avatud Eesti Fond. Käesolev tekst on osa tegevusprogrammi ülevaatest, kus hinnatakse programmi täimist kõigis 18 poliitikavaldkonnas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles