Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv kirjutab värskes Õpetajate Lehes, et viimasel ajal on muukeelsete perede huvi eesti koolis õppimise vastu tunduvalt suurenenud.
Anne Endjärv: kodune keel pole takistuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti oleks see veel suurem, kuid vene koolid ja lasteaiad pakuvad juba päris suures mahus keelekümblust. Samas on igal aastal õpilasi, kes tulevad keelekümbluse lasteaedadest ja koolidest üle Järve gümnaasiumi. 2012. a veebruaris läbi viidud uuring näitas, et ainult eestikeelsetest peredest on meie koolis 60 protsenti õpilasi, segaperedest 19 protsenti ja ainult muukeelsetest peredest 21 protsenti.
1. klassi tuleb aastati täiesti muukeelsete perede lapsi erinevalt. On klasse, kus neid on neljandik, on klasse, kus pool. Sügisel 2013 tuleb 1. klassi 34 õpilast. Neist 18 eesti-vene ja muukeelsest perest pärit õpilast käisid laupäeviti kolm tundi meie eesti keele eelkoolis. Järgmisel aastal plaanime sellist eelkooli jätkata juba uutele kuueaastastele.
Tuleb au anda lapsevanematele, kes püüavad anda oma lapsele võimalikult hea keelebaasi edaspidiseks eluks. Õpilased saavad hakkama erinevalt: väga üksikud pöörduvad tagasi oma vanasse keelekümbluse kooli, samas on väga palju püüdlikke ja edukaid õpilasi, kes õpivad väga hästi. Meie kuld- ja hõbemedalistide stend ja saavutused olümpiaadidel räägivad selget keelt, et kodune keel pole mingi takistus edukaks õppeks, kui on motivatsioon. Tagasiside tööandjatelt aga näitab, et sellised õpilased on pärast kõrgkooliõpinguid edukad ka tööturul, kuna valdavad kõrgel tasemel nii vene, eesti kui ka inglise keelt.
Nii mitmegi vene õpilase puhul on märgata suuret motiveeritust ning sihikindlust, sest ilmselgelt on neil emakeelest erinevas keeles raskem õppida.
Omavahelised suhted on nagu õpilastel ikka, sõltuvad rohkem isiksustest kui kodusest keelest.
Spetsiaalset koolitust pole ükski õpetaja läbinud, töötatakse oma elukogemuse ja erialase ettevalmistuse baasil, on neil ju ettevalmistus eestikeelse õpilase õpetamiseks vene keeles kui võõrkeeles. Samas on kaks meie algklassiõpetajat teinud oma magistritööd teemal «Võõrkeelne laps eestikeelses koolis» ja sellega seoses on olnud koolis palju arutelusid, õpetajate koostööd. Korraldati küsitlused õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele nii meie kui ka naaberkoolides. Nende küsitluste kokkuvõtetest oli ka meie õpetajatel oma töös palju abi.
Veel peab au andma meie eesti keele õpetajatele läbi aegade, sest eesti keele riigieksamite tulemused on olnud meie jaoks väga head (7., 10., 17. koht vabariigis).