Millest kirjutab maikuu Diplomaatia?

Värskes Diplomaatias kirjutatakse, kuidas Gazprom tukkus kildagaasirevolutsiooni ajal; analüüsitakse julgeolekuvastutuse üleandmist Afganistanis; kirjeldatakse hiljutiste Bostoni pommiplahvatuste taustal tšetšeenidest ning palju muud.

Maikuud Diplomaatia avaloos kirjutavad RKK direktor Matthew J. Bryza ning RKK teadur Emmet C. Tuohy Balti riikide energiajulgeolekust, gaasivarustusest, Gazpromist ning Euroopa Liidu energia ühisturu loomisest.

Rohkem kui kaks kümnendit pärast Nõukogude okupatsiooni lõppemist ning kaheksa aastat pärast ühinemist NATO ja Euroopa Liiduga on Balti riigid ülejäänud Euroopast endiselt eraldatud ühel eluliselt tähtsal viisil: nende maagaasitaristu on kolm riiki isoleerinud ning muutnud «energiasaarteks».

Kuid sellele vaatamata on Eestil, Lätil ja Leedul praegu esimest korda ajaloos võimalus tagada oma energeetiline sõltumatus, ühendades oma maagaasivõrgustikud Euroopa liitlaste süsteemidega ning arendades välja turuloogikal põhinevad kauplemissüsteemid. Selleks tuleb Balti riikidel koostöös oma partneritega EL-s välja töötada füüsiline taristu ning õiguslikud normid, mis võimaldaksid piirkonnas tekkida likviidsetel maagaasi kauplemiskeskustel (trading hubs) ning hetketurul (spot market).

Nende eesmärkide täitumisel aitaksid kolm väikest, EL-i piirialal paiknevat riiki jõuda euroliidul kui tervikul lähemale kahe võtmetähtsusega strateegilise ülesande lahendamisele: luua Euroopas ühtne energiaturg ning viia lõpule EL-i kolme kõige idapoolsema liikmesriigi lõimumine ühtse ja vaba Euroopaga.

Mõttekoja Institute of Modern Russia analüütik Olga Hvostunova kirjeldab seda, kuidas Gazprom tukkus kildagaasirevolutsiooni ajal. Tema sõnutsi on Ühendriikide nõndanimetatud kildagaasi revolutsioon  hakanud muutma maailma energeetika palet. «Rahvusvahelise Energiaagentuuri viimase hinnangu kohaselt saab Ameerikast 2035. aastaks maailma suurim gaasitootja, kui ta möödub Venemaast,» nendib Hvostunova. Seni on Venemaa gaasimonopol Gazprom suhtunud sellistesse ennustustesse skepsisega. Kuid see, et Gazpromil puudub pikaajalisem strateegia, võib avaldada negatiivset mõju nii ettevõttele endale kui ka tervele riigile.

Hudsoni Instituudi vanemteadur Richard Weitz analüüsib oma artiklis julgeolekuvastutuse üleandmist Afganistanis. Kuigi NATO juhitud ISAFi väed lahkuvad riigist suures osas järgmisel aastal, hoiab NATO Afganistanis ka veel 2014. aastal piisavalt ressursse, et vajaduse korral võtta ette lahinguoperatsioone. Varasem rõhuasetus tingimuspõhisele lahkumisele Wetizi sõnutsi aga peaaegu täielikult asendunud kindlaid tärmineid sisaldava ajakavaga. «Selline muutus vastab muidugi lääneriikide poliitilisele tegelikkusele, kuid paraku õhutab Afganistani elanikes arvamust, et Lääs jätab taas nende riigi omapäi ning sel moel pigem õhutab Iraani ja Pakistani kavandama, kuidas täita NATO-järgset julgeolekuvaakumit,» tähendab autor.

Ajakirjanik Jaanus Piirsalu kirjutab hiljutiste Bostoni pommiplahvatuste taustal tšetšeenidest, Põhja-Kaukaasiast ning rahvusvahelisest terrorismist. Ühe juhtumi põhjal on vara mingeid järeldusi teha, pealegi pole veel kindlat tõestust Bostoni rünnaku väidetavalt sooritanud tšetšeenidest vendade Tsarnajevite seotusest just Põhja-Kaukaasia islamiradikaalidega, kirjutab Piirsalu. Kuid võib olla ainult aja küsimus, millal keset aastakümneid väldanud vägivalda üles kasvanud Põhja-Kaukaasia noored muutuvad rahvusvahelise terrorismi tööriistadeks ka väljaspool Venemaa piire.

Raamatuarvustuste rubriigis tutvustab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Lauri Mälksoo professor Rein Müllersoni värsket teost «Regime Change. From Democratic Peace Theories to Forcible Regime Change»; In Memoriam-sektsioonis jagab oma mõtteid äsjalahkunud Itaalia riigimehest Giulio Andreottist Merle Maigre.