«Kitsas tee sisemaale» ongi luuletaja teekond, mis ruumiliselt viib Honshū saare tollal vähetuntud põhjaaladele, aga vaimselt kulgeb suurte õpetajate ja mõtlejate jälgedes, ikka templite varjus puhates ja lihtsust kummardades. Luuletajat on vallanud nostalgiline meel: «Raske oli leida õigeid sõnu. Ilma ridagi kirjutamata oli aga võimatu lahkuda» (13. peatükk). Tõlkija on oma teksti varustanud põhjalike jaapani klassikalise kultuuri tausta avavate kommentaaridega.
Viimaseid võinuks olla enamgi, sest autoritekst sisaldab palju niisugust, mis silmanähtavalt on tsitaat ja mis siinses tõlkeski pandud jutumärkidesse. Ühtaegu nähtuvad ka jaapanliku ja euroopaliku kommenteerimiskultuuri eripärad: meie maailmas ainult jaapani terminitega ka ei saa, kuna jaapanlane kommenteerib vaid talle arusaamatuid kohti. Ette valmistamata Euroopa lugejale on aga pea kõik arusaamatu.
Tekstiga tutvudes jääb mulje, et tegevus toimub siinsele maailmale väga kauges tsivilisatsioonis täis keerukaid kohanimesid ja hoomamatuid rituaale. Aeg-ajalt teatab luuletaja liikumisest mingi olulise objekti või pühapaiga poole ning märkustest leiab sellele ka põgusa selgituse, kuid kultuurilised realiteedid ei ole tõlgitavad. Seega jääb raamatut sulgedes veendumus, et üks tegelane oli käinud palverännul üle jaapani nimesid kribinal täis pandud maakaardi ning oli juttu teinud Männisaartest, kuust, krüsanteemidest, kirsiõitest ja mõõkadest. Ise samal teel olles on kirjutatu tähendus muidugi sügav, sest aja voolamine on sel juhul näha, kuid mujal raamatut sulgedes tekib paratamatult küsimus öeldu mõttest. Oleks tulnud rohkem mõelda teksti seostamisele meie kultuuriga.
Siinkohal üks aitav küsimus: mitmed Euroopa luulesuurused nagu Petrarca, Jean Paul jt on analoogsetel teekondadel sattunud röövlite otsa, miks see Bashō jaapanlikul teel nii ei läinud? Teekäija on mingis mõttes ka ullike läbitavate paikkondade – ta ei oska olla paikne. Miks ühes kultuuris ullikest puututakse, aga teises jäetakse rahule? Lisaks detailsetele küsimustele tahaks inimene vastuseid ka fundamentaalsele.
Raamat
Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Margit Juurikas
Tallinna Ülikooli kirjastus, Bibliotheca Asiatica 2013