Kuidas osta suvilat ehk kuidas käituda, et tulu asemel ei tekiks tehingust tüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimeste soojade kevadilmadega tärkab ka soov soetada suvekodu. Mida aga teha, et asjast tekiks tüli asemel ikka tulu, kirjutab Arco Real Estate Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu.
See, milline suvila osta, sõltub eelkõige sihtotstarbest – kas kasutada hoonet aasta ringi või ainult suvel. Kui plaanid suvilas veeta aega ainult soojal ajal, pole veetrassidel tähtsust, piisab suvisest veestki – sageli kasutatakse suvilates tiigivett, mis sobib taimede kastmiseks, kuid mitte joomiseks. Viimane tuleb siis poest kaasa tassida.
Kindlasti tasub kriitiliselt hinnata oma mugavuse ja privaatsuse vajadust. Juba välja kujunenud suvilapiirkondades on krundid enamasti väikesed (700–1000 m2), talukohtadel aga kuni 5 ha.
Turul on saadaval nii kapitaalremonti vajavaid suvilaid ja talusid kui ka juba renoveeritud hooneid, kuid sellest sõltub tihti ka küsitav hind. Kui kulutatav summa on 80 000 eurot ja enam, tasuks mõelda kinnistu ostmisele ja panna vastavalt vajadusele ise maja püsti (palk- või moodulsuvila). Aastaringseks kasutamiseks oleks mõistlik siiski vaadata piirkondi, kus on olemas elekter, tsentraalne vesi ja kanalisatsioon.
Piirkond
Kuigi esmase valiku panevad paika rahalised võimalused, leidub ühes piirkonnas siiski nii odavamaid kui ka kallimaid suvilaid. Hinda mõjutavad enamasti maja seisukord ning veekogu lähedus, kuid see, kas tegemist on mere, jõe või järvega, sõltub juba maakonna eripärast. Mõistlik on arvestada, et suvila ei asuks kaugemal kui 50 km püsielukohast, vastasel juhul võivad transpordi- ja ajakulu kaaluda üles kogu saadud kasu.
Asukoha valikul tasub kindlasti arvestada, kas soovitakse privaatsemat talukohta või klassikalist suvilarajooni. Üha olulisemaks peetakse ka ühistranspordi ja kaupluse olemasolu ning eriti mugavad on need suvilad, mis asuvad keskusest 5–10 km kaugusel – sinna pääseb vajadusel ka jalgrattaga.
Kui plaan on soetada suvila vaid soojaks perioodiks ja nädalavahetusteks, tasub end kurssi viia, kas selles piirkonnas on loodud naabrivalve ning kui paljudes naabruses asuvates majades elatakse aasta läbi sees – see tõstab oluliselt piirkonna turvalisust.
Kulud: aeg ja raha
Nagu iga teisegi kinnisvara soetamisel, kaasnevad siingi lisakulud. Peale ostuhinna tuleks arvestada notaritasu, riigilõivu ja kindlustusega. Püsikuludeks on maamaks, küttepuud, prügivedu, elekter ja vesi – viimased kaks muidugi juhul, kui on tegemist liitumisega. Kindlasti peab arvestama transpordikuludega, teadupoolest pole kütus kõige odavam. Siiski nõuab suvekodu ülalpidamine lisaks rahale ka aega.
Väga palju sõltub sellest, millisel otstarbel kinnistut kasutatakse ning kui suur see on. Juhul kui on rajatud peenrad ja viljapuuaed, tuleb arvestada nende hooajalisusega. Suviti tuleks muru niita vähemalt korra nädalas. Kindlasti tuleks iga paari aasta tagant teha majas hooldustöid ning vajadusel ka põhjalikum remont.
Üksnes rahaliselt ei tasu suvemaja pidamine vaid nädalavahetusel käimiseks ära. See on rohkem emotsionaalne väärtus ja loomulikult privaatsus, mis maksab. Tunduvalt odavam on perega nädalavahetus või puhkus mõnes idüllilises turismitalus veeta.
Talvised väljakutsed
Tehnika ja väärtuslikum vara tuleks talveks ära viia, sest paraku ei pea ükski lukk vargaid. Ka liigne külm ja niiskus ei mõju tehnikale hästi. Kui aga puudub võimalus oma vara hoiule viia, tasub mõelda korralikule kindlustusele ja valveseadmetele. Ainult naabritele lootma jääda on juba nende suhtes ebaaus ning hiljem pole süüdistada kedagi peale iseenda.
Ekstra kütta pole talvel mõtet – see tekitab ainult ajutist niiskust. Hooaja alguses tasub kriitilise pilguga üle vaadata kõik küttekehad ning vajadusel teha hooldus. Kui on tegemist lamekatustega, tuleks lumerohkel talvel katust aeg-ajalt puhastamas käia. Võimaluse korral võiks mõnel nädalavahetusel territooriumilt lund koristada ja jätta tuppa säästulamp põlema.
Suvilast päriskoduks
Tihti tuntakse huvi, kas suvila sobiks elamiseks ka aasta ringi. See nõuab aga korraliku küttesüsteemi olemasolu ning vett ja kanalisatsiooni, mis paljudes suvilarajoonides puudub või on vaid osaliselt.
Lisaks soojustatud majale mängib aastaringsel elamisel rolli ka korralik ja toimiv taristu. Kui läheduses puuduvad kool, lasteaed ja töökoht, muutub elamine juba logistiliselt väga kulukaks.
Linnalähedastes rajoonides muidugi seda probleemi ei esine ning tihti saab mingil hetkel suvilast päriskodu. Kindlasti peaks uurima, kas olemasoleval (ilmselt ringiehitatud algsest suvilast) ehitisel on ehitusluba, kasutusluba ja energiamärgis.
Ülevaade suvilaturust
• Tasub arvestada, et suvila on pigem luksuskaup ja müüjad on hoolimata vahepealsest majanduslangusest endiselt buumiaja hinnas kinni. Nii võib praegugi kohata kinnisvaraportaalides juba aastaid müügis olevaid suvilaid, mis ootavad, et turg jõuaks hinnale järele, mitte vastupidi. Ka ostuhuvi pole viimastel aastatel eriti tõusnud.
• Tallinna suvilahuvilised on enamasti magalapiirkonna inimesed, kes vastavalt oma püsivale elukohale valivad suvila kas ida- või läänepoolsel põhjarannikul. Lasnamäe elanikud otsivad Muugale 25 000 – 35 000 eurot maksvaid suvilaid, Mustamäe elanikud Tabasalust Kloogani paiknevaid suvilaid hinnaga kuni 40 000 eurot.
• Tartu lähedal otsitakse peamiselt suuremat remonti vajavat talukohta hinnaga kuni 10 000 eurot või siis juba korralikumat suvilat hinnaga 35 000 – 45 000 eurot, kus eriti midagi remontima ei pea. Ideaalis peaks suvila asuma Peipsi või Võrtsjärve lähedal.
• Viljandimaal on keskmises seisukorras suvilate hinnaklass 15 000 – 25 000 eurot, paremas seisukorras ja suuremad suvilad ka ligi 35 000 eurot. Populaarsemad suvilapiirkonnad on Pinska küla, Sakala suvilaühistu Vardi külas, Orikal Sinialliku külas asuv suvilapiirkond ja Rahetsemaa Väikemõisas.
• Pärnumaal on suurimaks müügi- ja hinnaargumendiks mere või jõe lähedus, lisaks on nõutud kaubaks rannikul paiknevad vanad talumajad, kus pole jõutud kipsi- ja laminaadiringi teha. Remonti vajava suvila saab Pärnumaal kätte alates 11 000 eurost. Juba korralikumad ja hea asukohaga majad maksavad 35 000 – 70 000 eurot, suurem osa neist sobivad ka aastaringseks elamiseks.
Allikas: Arco Real Estate’i maaklerid