Soome õpetajate «Hullud päevad»

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kristjan Teedema

Just sellise kollase plakatiga seisis mitusada Helsingi kooliõpetajat 10. aprillil Senati väljakul Helsingi kesklinnas. Õpetajate ametiühing oli kutsunud kõiki õpetajaid koolirahu eest meelt avaldama. Hullud päevad nimekas Soome kaubamajas on praeguseks ammugi läbi, kuid eesrindliku haridusmainega Soome kihab endiselt õpetaja vallandamise skandaalist, kirjutab Õpetajate Leht.

Helsingi haridusosakond otsustas aprilli alguses lõpetada äkitselt töösuhte Alppila kooli õpetaja Antti Korhoneniga, kes oli eemaldanud häirivalt käitunud õpilase kooli sööklast. Õpetaja palus lapsel sööklas olles kapuuts peast ära võtta. Õpilane keeldus seda tegemast ja valas õpetaja üle räige sõimuga. Õpetaja palus seepeale põhikooli vanema astme õpilasel sööklast lahkuda. Kui viimane seda ei teinud, otsustas Korhonen nooruki söökla uksest välja tõugata.

See rahva seas Korhosgate’iks ristitud juhtum on vallandanud põhjanaabrite ühiskonnas tulise arutelu õpetaja õiguste ja kohustuste üle ning jaganud riigi kaheks.

Helsingi haridusosakond toetab koolidirektorit, kes õpetaja tema ootamatu käitumise pärast vallandas, tuues põhjenduseks, et turvaline õppimisümbrus sai lapse jaoks häiritud. Soome haridusministeerium eesotsas minister Jukka Gustafssoniga arvab pigem, et vallandamine oli õpetajale liiga karm ja arusaamatu karistus.

Ka Helsingi õpetajad jagunevad kahe ametkonna kombel kahte leeri: ühed arvavad, et õpetaja tegutses teda mõnitava, idioodiks ja rasvamaoks sõimanud õpilase suhtes liiga ekspressiivselt. Teised on aga toetavad, leides, et õpetaja tegutses läbimõeldult ja nad oleksid ka ise samamoodi käitunud.

Päästke õpetaja!

Selgelt rohkem on neid, kes õpetajat kaitsevad. Internetis algatatud kampaania «Päästke õpetaja!» on kogunud 214 236 toetusallkirja, ja neid lisandub iga päev, ning ainuüksi sellelsamal petitsioonileheküljel (www.adressit.com) on sel teemal 14 250 kommentaari.

Õpetajate ametiliit (OAJ) on vankumatul seisukohal, et vallandamine oli äärmuslik ülereageerimine. OAJ andmetel on Soome koolis registreeritud igal aastal umbes 400 sarnast juhtumit, kus õpetaja on sunnitud häirivalt käituva, ropendava, räuskava õpilase kehalisse kontakti astudes ruumist välja saatma.

Toimunut uurib politsei, kuulates üle kõiki juhtumit pealt näinud osalisi. Pealtnägijate lood toimunust muidugi erinevad. Uurimisrühma juht Outi Petersohn on aga öelnud, et mingit vägivalla kasutamist polnud, sest õpetaja ei põhjustanud õpilasele valu ega vigastusi.

Kogu üldsust erutanud juhtum on välja kiskunud inimeste pikka aega vaos hoitud tunded ja mõtted, mida nüüd täiel rinnal kommentaarides välja elatakse. Äkitselt on inimestel tuua näiteid mitmetest analoogsetest olukordadest ning kõike taluma pidava õpetaja kuvand ei ole paljudele enam vastuvõetav. Soomlased ei ole nõus olukorraga, kus õpilastel on vaid õigused ja õpetajatel kohustused.

«Üks kehva kasvatuse saanud hilisteismeline nimetas õpetajat kusipeaks, rasvaseks. Ja see teismeline marsib nüüd iga hommik nina püsti kooli ja naerab pihku: ta ei saa mulle midagi teha, sest nüüd teavad kõik õpetajad, et neid vallandatakse selle eest. Õpetaja peab aga olema kannatlik. Elagu karistamatus! Midagi on ju valesti?!»

Õpetaja õiguste ja kohustuste üle arutatakse isegi beebijututubades. Paljud lapsevanemad ja õpilased on mures Soome kooli tuleviku pärast. Muretsetakse, kas ka tulevikus püsitakse PISA-testide tulemuste esimaana, kui koolides on raske saavutada töörahu, sest klassides on tihti häirivalt käituvaid õpilasi, kellele ei lähe õppimine korda. Õpetajale pannakse pahaks kõike, mis leebest veenmisest karmim on. Tihti on ka lapsevanemad jõuetud oma võsukesele piire panema. Nüüd loodetakse, et Antti Korhoneni juhtum aitab luua selged üheselt mõistetavad reeglid, kuidas selliste juhtumite puhul käituda.

Ka Eestis on juhtumit palju kommenteeritud. Kui soomlased arutavad selle üle, et kapuutsi sööklas peas kandmine viitab halvale lastetoale, siis üsna mitmed eestlased leiavad, et «tänapäevane maailm ei ole enam selline, kus õpetaja füürerina käsutab klassi ees ja õpilased jooksevad koogutades käsku täitma».

Kass on tõstetud lauale

Arvamust õpetaja vallandamise kohta on läinud nädalal küsitud mitmetelt Soome poliitikutelt ja ka näiteks endiselt presidendilt Martti Ahtisaarilt, kes on ise õpetajana töötanud. Kui Ahtisaari jäi oma vastuses diplomaatiliseks ega soovinud poolt valida, siis ministrite ja Soome parlamendi liikmete puhul võib öelda, et pole vist küsimust, milles nad oleksid nii ühte meelt: kooliõpetaja vallandamine oli ebaõiglane. Ka Eduskunta spiiker Eero Heinäluoma on oma blogis asja suhtes seisukoha võtnud: vallandamine oli ebaõiglane. Õpetaja Antti Korhonen ise on öelnud, et kui tema töökohta ei taastata, läheb ta kohtusse.

Peale õpetaja-õpilase õiguste on juhtum kergitanud üles muudki teemad, nagu erivajadustega laste õpe. 340-st Alppila põhikooli õpilasest vajavad 70 erikohtlemist ja kool ise on üks seitsmest Helsingi pilootkoolist, kus õpiraskustega lastega eraldi tegeldakse. Samas kirjutab Soome meedia, et Antti Korhonen polnud saanud erivajadustega laste õpetamise koolitust. Selle taustal selgub enamatki – Soome erikasvatusliidu asepresidendi Päivi Peltola väitel puudub 40 protsendil erivajadustega lastega töötavatest pedagoogidest vajalik kvalifikatsioon.

Nii on Korhosgate’ist saamas Salogate. Outi Salo on Korhose vallandanud Helsingi haridusameti valdkonnajuht. Arutatakse selle üle, kas õpetajahariduses on puudujääke, kui õpetaja ei suuda oma autoriteeti sõnadega maksma panna.

Uut vaatenurka protsessile võib tuua tõik, millest kirjutab Soome viimase nädala õpetajate leht Opettaja. Mõni päev enne plahvatuslikku juhtumit olevat Antti Korhonen teatanud kooli õpetajaskonna usaldusisikule, et olukorras, mil ta teatas töökohale oma haigestumisest, ei organiseerinud juhtkond talle asendajat. Speku­leeritakse, et vallandamine on koolidirektori kättemaks kaebuse eest.

Džinn on pudelist välja lastud, või nagu ütlevad soomlased: kass on tõstetud lauale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles