Postimees.ee ennustus: liberaalid võtavad Eesti eurovalimistel suurvõidu
28. aprill 2009, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee ennustuse kohaselt saavad tänavu juunikuistel europarlamendi valimistel ülekaaluka võidu liberaalide fraktsiooni esindavad Keskerakond ja Reformierakond.
Eeldusel, et erakondade arvamusküsitluste tulemustes lähikuudel arvestatavaid muutusi ei tule ning need peegeldavad üldjoontes ka eelistusi eurovalimistel, saaks Keskerakond kaks ja Reformierakond samuti kaks kohta europarlamendis.
Kokku tähendaks see praegu europarlamendis mitte just kõige suurema esindatusega Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonile kaht kolmandikku Eestis jagatavatest kohtadest ja nende jaoks suhteliselt tavatut olukorda - valimisvõitu.
Ülejäänud kaks Eesti kohta jagaksid omavahel sotsiaaldemokraadid ning Isamaa ja Res Publica Liit. Esimesena jääks künnise taha rohelised.
Toomla peab võimalikuks
Ka Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla sõnul võib eelkirjeldatut pidada üheks tõenäolisemaks variandiks. Siiski soovitas ta jääda ennustustes ettevaatlikuks, seda kas või juba tuginedes eelmiste europarlamendi valimiste kogemusele, kus pooled kohad sotsidele andnud valijad käitusid teistmoodi, kui toonased arvamusküsitlused alust andsid.
Toomla sõnul tuleb ennustamisel arvestada kahe asjaoluga. Esiteks puudub meil varasemast kinniste nimekirjadega valimiste kogemus. Viimati sai sel moel hääli anda 1932. aastal ning tollaseid valijaid praegu elus eriti pole. Nii ei saa tugineda analoogiale, mis aitaks öelda näiteks, kui paljus valitakse sellistes oludes konkreetset kandidaati, milline mõju on esinumbril ja kui palju toetutakse programmile, rääkimata muudest teguritest.
Kes läheb valima?
Teiseks muudab Toomla väitel ennustamise raskeks valijaskonna küsimus - milliseks kujuneb praeguste, riigikogu valimistele keskenduvate küsitluste tulemustega võrreldes tegelik valimisaktiivsus ning millised osad ühiskonnast teistest aktiivsemalt seekordsetel valimistel osaleda otsustavad. Taolised rühmad võivad olla näiteks noored või vanad, euroskeptikud või mitte-eestlased.
Toomla sõnul ei saa seega välistada 2-2-1-1 jaotuse kõrval ka ülejäänud võimalusi. Teine eelistus oleks temal jaotus 3-2-1, kus tõenäolisim 3 koha saaja oleks Keskerakond, kuid ei saaks välistada ka seda, et pooled kohad läheksid Reformierakonnale.
Toomla pakkus tõenäolisuselt kolmandaks jaotust 3-1-1-1, jättes 3 kohale pretendeerijad samaks, ning neljandaks 2-2-2, kus poleks samuti selge, kas kolmandaks 2 koha saajaks tõuseks IRL või sotsid.
Tarandil vähe võimalusi
Toomla luges vähetõenäoliseks, et europarlamenti pääseks üle nelja erakonna, samuti ei pidanud ta usutavaks vaid kahe erakonna sinna jõudmist. Üksikkandidaatide edulootusi pärsib tema sõnul asjaolu, et valituks osutumiseks tuleks ühel inimesel koguda ligi 40 000 häält. Võrdlusena, eelmistel valimistel sai sama palju hääli Keskerakond tervikuna.
Otsus kasutada tänavustel valimistel kinniseid nimekirju muudab lihtsaks ka tulevaste eurosaadikute väljasõelumise, sest sisse pääsevad need, kes on nimekirjades eespool.
Savisaar loovutab koha naisele
Kui peaks käiku minema 2-2-1-1 mudel, saaks Keskerakonnast pileti Brüsselisse Edgar Savisaar ja Siiri Oviir. Et Savisaar on teatanud loobumisest, võtaks tema koha tõenäoliselt üle nimekirja kolmas number ehk esinumbri abikaasa Vilja.
Reformierakonna kaks esimest on Kristiina Ojuland ja Urmas Paet. Ka välisminister Paet on teatanud, et valituks osutumisel Brüsselisse ei sõida, mistõttu jääks tema koht eurokriitiliste mõtteavaldustega silma paistnud Igor Gräzinile.
IRList pääseks europarlamenti tagasi seal praegugi tegutsev Tunne Kelam, sotsidest saaks Brüsseli-pileti partei pikaaegne liider Ivari Padar.
Padar või Kelam?
Kui peaks käiku minema Toomla pakutud teine alternatiiv ehk jaotus 3-2-1, peaks eelkõige muretsema Padar ja Kelam, sest see tähendaks ühele neist ukse taha jäämist. Toomla kolmas eelistus ehk jaotus 3-1-1-1 jätaks kohata kas Vilja Savisaare või Igor Gräzini - sõltuvalt sellest, kumb erakond peab leppima ühe kohaga.
Kolmanda koha lisandumine Keskerakonnale viiks europarlamenti riigikogu aseesimehe Jüri Ratase. Kui Reformierakond saaks kolm kohta, tähendaks see riigikogu välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni Silver Meikari valituks osutumist.
Saksal-Mihkelsonil väike lootus
2-2-2 jaotus lennutaks Brüsselisse tagasi sotsiaaldemokraadi Katrin Saksa või viiks sinna Euroopa Liidu asjade komisjoni juhtiva Marko Mihkelsoni (IRL).
Ülejäänud kandidaatidel tuleb tõenäoliselt suu tänavusest eurokarjäärist puhtaks pühkida, kui just ei juhtu vahepeal midagi väga erakorralist. Samas on ebamäärasust veel küllaga ja eks parim kohtumõistja ole siingi aeg. Nagu Rein Toomla ütles - praegu on liiga vähe andmeid, et lõplikke järeldusi teha. Mõningaid mõtteid selle kohta, milliste alternatiivide vahel tegelik valimisvõitlus käib, siit ehk siiski saab.
Europarlamendi valimised on tänavu 7. juunil. 11 erakonna nimekirjades kandideerib 95 inimest, kellele lisandub 6 üksikkandidaati. Eestil on europarlamendis kuus kohta, ühes nimekirjas saab kandideerida maksimaalselt 12 inimest.