Linnavalitsus esitas volikogule uue aasta eelarve projekti. Oma eelarve promomine linnavalitsuse enda poolt on ära toodud 21. novembri Tartu Postimehes, kuid juba esmanegi analüüs näitab, et asi pole kaugeltki nii ilus.
Olev Raju: Tartu 2013. aasta eelarve – kellele ja miks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik pole õnneks halb
Mis tahes eelarve kohta tuleb kõigepealt küsida, kas see on reaalne. Kas tulusid ikka tuleb nii palju, kui on kavas?
Õnneks on see eelarve tugevaim koht: kui palgad Tartus ikka kasvavad 5,5 protsenti, nagu valitsus lubab, ja tööpuudus väheneb, siis on tulumaksu laekumise prognoos reaalne. Küsitavusi on 30,4 miljoni euro saamises toetustena. Mitte kõik need summad pole veel kaetud lõplike lepingutega, kuid lootused need kätte saada on õnneks reaalsed.
Küsimusi kergitab veidi ettevõtetelt võetavate dividendide kasv 190 protsenti ja varade müügist saada soovitav summa (kas kõik need varad ikka on linnale ebavajalikud ja kas kõigile on ostja olemas?).
Plusspoolele lisaksin ka paari viimase aasta omast selgema (läbipaistvama) eelarve, eriti aga seletuskirja ja esituse (kas opositsiooni pideva kriitika tulemus?). Sellega plusspool nagu lõppekski, küsitavusi ja muresid on kahjuks palju rohkem.
Valimised = maavärin?
Kõige omapärasem asi 2013. aasta eelarve kavas on linnavalitsuse reservfond. Linnavalitsus tohib kulutusi teha vaid eelarves kirjas olevateks üritusteks. Et kõike pole võimalik ette näha, siis on linnavalitsusel väike tagatasku rahaga, mida ta saab kulutada ootamatute ja kiireloomuliste väljaminekute katteks, ilma et peaks volikogust eelarve muudatust taotlema.
Näiteks kui oli tulekahju, maavärin, uputus, avarii vms, siis saab hakata kohe tegutsema. Uue aasta eelarves on sellisteks ootamatuteks kulutusteks ette nähtud 1 200 000 eurot, eelmisel aastal oli 703 028 eurot. Kasv seega 70,7 protsenti.
Kas siis Tartus on oodata maavärinat? Ei, oodata on valimisi … ja sellelt realt saab nii mõndagi kasutada valimiseelseks populismiks! Eriti tore on selle summa põhjendus seletuskirjas: elektri hinna tõusu kompensatsiooniks. Hange on korraldatud, hinnad teada. Miks oli siis vaja seda raha paigutada valele reale?
Kui see küsimus kerkis volikogu komisjonides, siis seletati: kui tööle võetakse energeetikaspetsialist, siis hoiame kokku ja anname igale osakonnale miinimumi. Isegi kui see on õige, on see kokkuhoitud summa linnavalitsuse reservfondis ikkagi lisaraha hea onu mängimiseks ja häälte püüdmiseks valimiste eel.
Lasteaednike palgad
Neist on nüüd kõige rohkem juttu olnud. Kui aasta tagasi linnavalitsus lausa pressis volikogust läbi lasteaiatasude suurendamist, siis väideti: lasteaednike palgad on väga väikesed, aga mitte kuidagi ei saa neid muidu tõsta kui ainult vanemate makstavat tasu suurendades.
Opositsioon näitas, kus oleksid olnud sisereservid, mida kasutusele võttes olnuks palgatõus võimalik ka lapsevanematelt suuremat tasu küsimata. Need ettepanekud «unustati». Tasu suurendati, aga palk tõusis vaid väikesel osal lasteaedade töötajatest.
Järgmise aasta eelarvesse kavandas linnavalitsus küll ametnike palga tõusu (omavalitsustöötajate palgatase kipub tõepoolest ajale jalgu jääma), aga lasteaednikud unustati ära. Veel enam, küsimuse kerkides esines abilinnapea resoluutsete avaldustega: polegi seda vaja, sest nende palku ju ei kärbitud; raha ei ole; pole kuidagi võimalik; lasteaiad on ju rahul jne. Õigust jäi ülegi.
Kui eelarve eelnõule järgnes terav reaktsioon lasteaedades ja pressis, rääkimata ametiühingust, siis esitati uus põhjendus. Süüdi on haridusminister, kes ei anna enam raha koolide tugipersonali (logopeedid, sotsiaalpedagoogid jt) palkadeks. Et raha läheb sinna, siis lasteaedade töötajatele enam ei jätku …
Sisereserve, millest oli juttu eelmisel aastal, pole siiani kasutusele võetud. Miks? Ei tea. Võib välja pakkuda kaks hüpoteesi.
Esiteks, valimiste eel ei taheta selliseid kärpeid teha. Teiseks, haridussüsteemi sisemistest varudest kokku hoitud raha on väga keeruline kantida mõne erakonna valimisreklaamiks. Palju kergem on seda teha selle rahaga, mis lihtsalt jäeti lasteaednike palkadeks andmata.
Ei olnudki kummitempel
Tartu eelarve projekti arutelu volikogu komisjonides muutus Reformierakonna ja IRLi koalitsioonile ootamatult lausa õudusunenäoks.
Kõigepealt ei toetanud sellist eelarvet hariduskomisjon, seejärel ei teinud ka juhtivkomisjon (rahanduskomisjon) otsust, et see eelnõu tuleb volikogus arutusele võtta, vaid tegi ettepaneku parandada enne arutelu volikogus suuremad vead ära – just lasteaednike (ka koolide tugispetsialistide) palgad. Ja korda teha reservfond.
Tegu on pretsedenditu käitumisega: mitte kunagi varem pole volikogu tagastanud eelarvet parandamiseks veel enne selle arutelu saalis. Aeg, mil valitsuskoalitsiooni teerull lihtsalt sõitis volikogust ja linlaste arvamusest üle, on ilmselt läbi saamas.
Demokraatia kasv teeb rõõmu. Ja mitte vähem ei rõõmusta asjaolu, et ilmselt nüüd suudab volikogu hoolimata linnavalitsuse (või vähemalt ühe selle osa) ägedast vastuseisust läbi suruda lasteaednike palga tõusu.
Tartu 2013. aasta eelarve kavas on veel palju huvitavat, kuid sellest ehk edaspidi.