Tartu seksuaaltervise kliiniku psühholoog Monika Vändra selgitab Õpetajate Lehes, mis vahet on teismelisel ja täiskasvanud emal.
Mille poolest erineb teismeline ema küpsest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noorelt emaks saanutel on haridustee sageli pooleli ja sellest on tingitud mitmed probleemid. Raskem on leida tasuvat tööd ning seetõttu on keeruline majanduslikult toime tulla. Näiteks põhikooliõpilasel on raske kooliteed pooleli jätta, kuna põhikooliealiselt eeldatakse kooliskäimist. Põhikooli on hiljem oluliselt keerukam jätkata, kui näiteks ülikoolis akadeemiliselt puhkuselt naasta.
Kuna neil puudub tööstaaž, pole ka töötuna arvele võtmisest suurt abi. Haridustee jätkamist piirab sageli lapsehoidmisvõimaluse puudumine.
Tulenevalt väiksemast elukogemusest on noortel emadel kesised teadmised lapsekasvatusest: toitumine, arendamine, tervisemured. Kuna teismeline ema on ise veel kujunemisjärgus (tema aju areng on veel käimas), ta on haavatavam kui täiskasvanu, vajab ta rohkem toetust ja abi.
Sageli on rasedus planeerimata, seega võib olla keerulisem emarolliga kohaneda. Teismeline on kergemini mõjutatav ka eakaaslaste hinnangutest.
Väga noores eas emaks saajal sageli puudub elukaaslane, kellega vastutust jagada. Ka ühiskond mõistab väga noore ema sageli hukka, kipub süüdistama.