Jüri Ratas

FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas (Keskerakond) arutleb oma blogis erakondade rahastamissüsteemi parandamise võimaluste üle ning leiab, et pole kuulnud ühtegi tõstist vastuargumenti valimiskuludele ülempiiri seadmisele, samuti tasuks kaaluda annetustele ülempiiri kehtestamist.

Juba mõnda aega on meil elavalt arutatud erakondade rahastamist. Täiesti põhjendatult ootab rahvas, et poliitikud arvestaksid ka tema arvamustega ning jõuaksid riigikogus parteidevahelisele kokkuleppele, mis välistaks rahastamise hämarad skeemid ja muudaks järgmised valimiskampaaniad sisulisemaks.

Erakondade rahastamise korra muutmine on tegelikult ka poliitikute huvides, sest oma valijate ehk Eesti rahvaga pole võimalik kaua vägikaigast vedada. Seda on mõistnud suur osa riigikogu liikmeid, kes julgevad avaldada ka selliseid seisukohti, mis ei lähe kokku partei põhiliiniga.

Ajaliselt on täna kõige õigem hetk muudatustes kokku leppida, sest alanud on kohalikeks valimisteks valmistumine ning peagi on rong läinud ja rahastamise lahenduste leidmine tuleb taas edasi lükata.

Kõige selgemalt aitaks erakondade rahavajadust vähendada valimiskampaania kuludele ülempiiri seadmine. Seni kehtiv olukord meenutab külma sõda, kus parteid püüavad üksteise valimiskampaaniaid iga hinna eest üle trumbata ja on selleks võtnud suuri pangalaene ning kogunud kahtlase päritoluga annetusi. Samas on rahval juba ammu kõrini loosunglikest valimisreklaamidest.

Ma ei ole kuulnud ühtegi tõsist vastuargumenti valimiskuludele ülempiiri seadmisele. Muidugi tuleb arvestada ja paika panna täpsed reeglid, kuidas valimiskulusid mõõta ning arvestada ka erinevate valimiste iseärasusi (kõik erakonnad ei kandideeri näiteks kohalikel valimistel igas omavalitsuses), kuid need on juba tehnilised küsimused, millesse ei tohiks kogu arutelu takerduda.

Kindlasti tuleb kaaluda ka annetustele ülempiiri kehtestamist, et vähendada era- ja ärihuvide domineerimist poliitikas. Suuremate summade puhul kasvab ju tõenäosus, et annetaja ootab oma raha eest vastuteeneid.

Täpselt samal põhjusel ei toeta ma juriidiliste isikute annetuste lubamist. Maailmavaateline ja poliitiline eelistus on eelkõige konkreetsetel inimestel ja nende ühendustel. Äriühingutel on ennekõike ärihuvid.

Ühtlasi tuleb läbi vaadata riigieelarvest saadava raha jaotamise kord. Tänane süsteem soosib selgelt juba parlamenti pääsenud erakondi, kes saavad riigilt märksa suuremaid toetusi ja neid eelistavad ka annetajad. Eesti lähiajalugu on näidanud, et korra riigikogu ukse taha jäänud erakondadel on sisuliselt võimatu parlamenti tagasi pääseda.

Maksumaksja raha tuleb aga kasutada proportsionaalselt inimeste maailmavaateliste eelistustega, mitte väikeparteisid pankrotti ajades välja suretada.

Parlamendis esindatud erakonnad ei saa ega tohi lähtuda ainult enda huvidest, vaid peavad käituma riigimehelikult ning vaatama pikemat plaani. Rahulikult järele mõeldes saab iga poliitik aru, et erakondade rahastamise korra parandamine on oluline nii maailmavaatelise mitmekesisuse tagamiseks kui ka korruptsiooniga võitlemiseks, seega Eesti riigi huvides.