Edgar Savisaar

FOTO: Pm

Sissemaksete peatamine kaheks aastaks teise pensionisambasse on äärmuslikult negatiivse mõjuga Eesti rahvale ja majanduspoliitikale.


Sisuliselt on käik võrreldav Eesti rahva eksistentsiaalsete garantiide ja tulevikukindluse kallale minekuga. Maksete külmutamisega annab riik rahvale sõnumi, et riik ja valitsus ei hooli Eesti elanike tuleviku kindlustamisest, Eesti inimeste saatus on riigile ükskõik ning et Eestis ei saa mitte millelegi enam kindel olla.

Kogumispensioni süsteemi käivitamine on olnud edukas, see on töötanud ja inimesed on sellega rahul olnud. Vaatamata muudele tagasilöökidele Eesti majanduses ja sotsiaalses arengus on pensionisüsteem andnud inimestele stabiilsustunde ja hingerahu. Sisemist kindlust ei vaja inimesed kunagi sellisel määral kui praeguse kriisi tingimustes. Ja just nüüd, kõige kriitilisemal hetkel, on riik otsustanud hakata kõigutama meie stabiilsusgarantiisid.

Eestis rakendatud kogumispensioni süsteem, mille oluliseks osaks on just teine pensionisammas, on taganud pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ka rahvastiku vananemise tingimustes.

Paljud Euroopa riigid on alles teel selles suunas, kuhu Eesti on juba jõudnud. Meie pensionikorraldus on üks nendest asjadest, kus saaksime Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele midagi õpetada ja näidata, et jätkusuutlik pensionisüsteem on vajalik.

Selliseid momente, kus Eesti saaks ennast Euroopas eesrindliku ja eduka riigina näidata, vajame praegu rohkem kui kunagi varem. Nüüd on aga reformierakondlik valitsus otsustanud selle meilt lihtsalt ära võtta.

Sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar on küll välja pakkunud, et juhul kui riik külmutab 2009.–2010. aastal teise samba sissemaksed, peavad olema fikseeritud ka kompensatsioonimehhanismid, kuidas vahepeal tekkinud auku kinni maksta. Tegemist on lihtsalt paljasõnalise väitega rahustamaks võimalikku avalikkuse pahameelt.

Kus on aga garantii, et riik suudab tagantjärele neid kompensatsioone maksta? Võib-olla varsti tullakse rahva ette ideega sissemaksed täielikult lõpetada ja pensionisüsteemi muuta? Ka aktsiiside ennaktempos tõstmise korral räägiti, et aktsiise on vaja tõsta euro käibelevõtuks.

Eurot meil kahjuks veel ei ole ja seda ei paista ka silmapiiril. Küll saime aga rikutud majanduskliima. Reformierakonna populismist läbiimbunud negatiivsed sammud ei näi lõppevat!

Rahandusminister on väitnud, et teise pensionisamba sissemaksete külmutamine toob valitsussektorile tänavu kokkuhoidu 1,6 miljardit krooni ja tuleval aastal 2,4 miljardit krooni. Kas see on tõesti piisav hind selle eest, et lõhkuda Eesti pensionisüsteemi usaldusväärsus, et kaotada Eesti inimeste usk meie riigi tulevikukindlusesse ja loobuda Eesti töötajate pühendumusest töötada oma riigi heaks?

Eestlaste välismaale töölemineku ja emigreerumise taustal on viimastel aastatel palju räägitud sellest, et Eesti inimesed hindavad ja usaldavad rohkem teiste riikide sotsiaalsüsteeme ja -garantiisid. Nüüd annab valitsus sellise hoiaku süvenemisele veel vaid hoogu juurde.

Teise samba maksete peatamine on negatiivne ka pensionifondidele. Kahtlemata võib arutada selle üle, kas pensionifondid peaksid pensioniraha investeerima kodumaale või välismaale, kuid toimiv pensionifondide süsteem on finants-infrastruktuurina oluline osa kogu Eesti pensionisüsteemis. Kui valitsus tuulelipu kombel iga päev suunda muutes pensionifondid Eestis raskesse olukorda seab või üldse osaliselt Eestist peletab, siis õõnestame oma jalgealust ja teeme endale kui riigile negatiivset reklaami kogu investeerimisfondide maailmas.

Investeerimisfondid oleksid aga just peamised välisinvesteeringute allikad, mida nii palju vajame oma uue majanduskasvu saavutamiseks. Millisest soodsast ja usaldusväärsest investeerimiskeskkonnast me välisinvestoritele räägime, kui nüüd fondidega nii käitume? Sellist negatiivset reklaami fondimaailmas ei kompenseeriks ka euro käibelevõtt.

Oluline on makromajanduslikust aspektist lähtudes välja tuua ka asjaolu, et riigi maksed teise pensionisambasse kohanduvad automaatselt – kui palgad alanevad ja vähenevad sotsiaalmaksu laekumised, siis vähenevad ka riigi maksed teise pensionisambasse. Sellisel viisil vaadates ei rõhu ju maksed üldse eelarvet. Makromajanduslikult tähendab valitsuse seisukoht seda, et majanduslanguse koorem veeretatakse ebaproportsionaalselt suures mahus praeguse tööealise elanikkonna kaela.

Tänaseks on üle 70 protsendi inimestest pensionisüsteemiga liitunud vabatahtlikult, lootes, et riik toetab nende investeeringut tulevikku. Kui valitsus oma külmutuskava ellu viib, siis sisuliselt petetakse kõiki neid inimesi.

Kõige selle juures ei ole valitsus pidanud vajalikuks eelnevalt käivitada laiapõhjalist avalikku arutelu, vaid tuli ootamatult külmutamise kavaga välja. Kas inimesed ei vääri siis sellel teemal sõna sekka ütlema?

Kogumispension

Keskerakonna varasemad vaated teisele sambale

«On lubamatu kulutada sotsiaalmaksu vahendeid tulevaste pensionäride pensioniks olukorras, kus praegused pensionimäärad ei taga paljudele pensionäridele isegi praegust tegelikku toimetulekumiinimumi.»
Väljavõte 2004. aasta 16. märtsil keskfraktsiooni liikmete algatatud seaduseelnõu seletuskirjast

 «/…/ Seaduse vastu, mis pani pensionireformi tänaste pensionäride õlgadele ja võttis sotsiaalmaksust neli protsenti ära, hääletas tol korral ehk viis aastat tagasi enamik keskfraktsiooni liikmeist. /…/ Tänaste pensionäride arvelt rahastatakse teise samba kogumispensioni, mida hakatakse edaspidi välja maksma praegustele elujõust pakatavatele jõujõmmidele!»
Riigikogu liige Heimar Lenk, Kesknädal, 27. aprill 2005

«Riik pettis eakaid inimesi ka siis, kui hakkas elatusrahade arvel pensionisambaid ehitama. /…/ Õige varsti täiendati kogumispensionide seadust ja kinnitati sellega tänastelt pensionäridelt teise pensionisambasse ära võetava sotsiaalmaksu osa seaduslikkust. Ometi lubati algselt pensionireformi läbiviimiseks raha võtta stabilisatsioonireservist, mida lubab ka riigieelarve seadus. Hoolimata pensionäride organisatsioonide tugevast vastuseisust võetakse ka tänavu pensionideks kogutavast sotsiaalmaksust viiendik ära ja suunatakse see raha teise pensionisambasse.»
Toonase sotsiaalministri Jaak Aabi poliitiline avaldus, riigikogu stenogramm, 12. mai 2005