Juhtkiri: hommikusöök Riias

Kiirrongiga otse Berliini kihutamisest enam unistada ei maksa, ometi on Euroopa perifeerse riigi – nagu Eesti –  jaoks ülioluline iga ühendus, mis Euroopasse viib. Seepärast on tähtis ka Rail Baltic, mis ühendab Tallinna Varssaviga, läbi Riia ja Vilniuse loomulikult. See on nii oluline, et otse rahasse arvutatuna seda mõõta ei saa – mugavus ja võimalus minna ja tulla, käia ära ja naasta on nii füüsilises kui ka vaimses mõttes rahast väärtuslikum. Pealegi öeldakse ju, et kus on, sinna tuleb juurde.

Eestlased on oma õhuvärava suhtes põhjendatult kriitilised. Meie lennufirmal Estonian Airil paistavad olevat tõsised kasvuraskused ning hinnatundlik klient eelistab reisida odavlennufirmadega. Kuid odavus pole mugavus ning Tallinn pole ühenduste poolest küll nii kehvas seisus kui Vilnius, ometi on meilgi lennuühenduste hulk kahanenud. Suurtest keskustest ümber istumata siia pääseda on raske ning seda probleemi ei lahenda ka Rail Baltic. Ometi lisab lätlaste plaan kiirrongiliin läbi lennujaama viia ka siia reisijatele veel ühe edasipääsuvõimaluse.

Tasuvusest rääkides meenutagem, et üheksakümnendate aastate alguses sõitis ka Tallinna ja Helsingi vahel vaid kaks laeva, mida kasutas päevas kokku vaid umbes poolteist tuhat inimest. Pelk arvude maailm pidanuks ebakindlaks tegema ka laevafirma Tallink juhtkonna, et säärase lisainvesteeringu tegemine laevaliinidesse on ikka õigustatud. Pealegi, erainvestor on sellises küsimuses väga tundlik. Ometi, investeering tehti ning ühendus Tallinna ja Helsingi vahel meritsi on tiheduse poolest peaaegu nagu Tallinna-Tartu bussiliin. Eks tegijaidki on juurde tulnud, kuid Tallinkil on nüüd laevaliinid ka Riia ja Stockholmi vahel.

Füüsilise ühenduse kõrval on veel olulisem vaimne lähedus, naabri tundmine. Need inimesed, kes oma töö- või eraasju näiteks Riias ajavad, sõidavad kahe linna vahel juba praegu, olgu auto, bussi või lennukiga. Kui Helsingis käivad eestlased ja Tallinnas soomlased ka otsese vajaduseta, siis kui palju on neid eestlasi, kes lähevad Riiga otsese vajaduseta, või lätlasi, kes tulevad samamoodi Tallinna? Hoopis vähem. Kui mugavatest transpordiliikidest rääkida, siis tuleb arvestada, et Tallinna-Riia rongipilet ei pruugi oma maksumuselt odavast lennupiletist palju maha jääda, hea transport ongi kallis, ka selle mõttega tuleb meil ajapikku harjuda.

Küsimus on aga harjumuses, mida pole lihtsalt kujunenud. Rongiühendus oleks värske võimalus selle tekkimiseks. Soomet tunneme naabrina ju väga hästi, Lätit võiksime tunda veel paremini.

Loomulikult ei suuda Balti riigid ja Poola ainult oma jõududega seda Rail Balticu projekti teoks teha, selleks on tarvis Euroopa abi. Selleks aga tuleb Euroopat projekti vajalikkuses veenda, ennekõike eelarvevaidlustes.