Kirjanik Kaur Kender jutustab Postimehe arvamusportaalis loo sellest, kuidas õpetada inimesi enda eest seisma.

Kolumnist Ahto Lobjakas kirjutab, et inimarengu aruanne ei näita, et Eestil läheb võrreldes Euroopa kõige jõukamate ja demokraatlikemate riikidega hästi. Inimarengu aruanne pakub teaduslikku tõestust, et Eesti on edukas Ida-Euroopa riik.

Üleeile Eesti Televisiooni «Foorumi» saates ütles professor Anu Toots, et SKT ehk sisemajanduse kogutoodang on tunnistatud üsna ebaõnnestunud mõõdikuks. Taustaks niipalju, et saate teemaks oli Eesti inimarengu aruanne (Toots on üks selle autoreid) ja konkreetsemalt see, kuidas ja milliste näitajate abil Eesti ning teiste maade arengut hinnata. Ega Tootsi väites pole midagi otseselt uut, samalaadset, tihti just inimarengu aruannete kontekstis, on öeldud ikka: sisemajanduse kogutoodang pole oluline, oleme liiga keskendunud majandusele ja inimese ära unustanud, kuni selleni välja, et peaksime SKT asemel üldse leiutama mingi uue indikaatori.

Kolmapäeva hilisõhtul kuulutasid Google’i juhid San Franciscos 6000 pealtvaataja ja enam kui miljoni Youtube’i-jälgija ees välja uue köitva teenuse. Küllap on paljud meist olnud olukorras, kus näiteks pärast reisi tuleks kõik seal tehtud tuhat fotot läbi vaadata, sorteerida, udused ja korduvad pildid ära kustutada ning kogu sellest valikust heal juhul mõnikümmend alles jätta. Enamikul meist ei ole selleks aega ega viitsimist ja nüüd ongi nii, et Google võtab vabatahtlikult selle tüütu ülesande meie eest enda kanda. Laadi aga oma fotod Google’i serverisse ja arvuti otsustab sinu eest, millised neist fotodest on paremad kui teised.

Töövõimetusreform on vajalik, kuid nõuab inimlikku tähelepanu

See, kas riik otsustab vabavoolu asemel ise Eesti majandusarengut suunata või mitte, ei ole niivõrd maailmavaate kui setumaastumise ärahoidmise küsimus, räägib majandusekspert ja ettevõtja, endine Arengufondi juht Ott Pärna usutluses Postimehe arvamusportaalile.

Kahtlemata peab Euroopa tegema korda oma poliitika ja majanduse. Aga seda saab teha ainult siis, kui me mõistame, et Euroopa tähendab kultuuri, kirjutab taani ajakirjanik Per Nyholm.

Tulin just ekspordi edendamise reisilt Mehhikost, kus me käisime koos välisminister Urmas Paetiga. Meiega koos oli reisil peaaegu kolmekümnest ettevõttest koosnev delegatsioon.

2013. aasta inimarengu aruanne näitab, et suurel gloobusel näeb Eesti hea välja – ÜRO klassifikatsiooni järgi kuulume väga kõrgelt arenenud riikide hulka. Euroopa võrdluses oleme hinnangute poolest, mida ise oma praegusele olukorrale anname, ELi kehvemate hulgas, kuid tulevikuoptimismi poolest esireas. 

Ajakirjanik Tiina Kangro kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et jutud Euroopa suurimast, ligi 30-protsendilisest palgalõhest Eesti meeste ja naiste vahel ning naiste vähesest osalemisest tipptaseme poliitikas muutuvad naeruväärseks, kui uurida, kuidas Eesti perekonnaseadus paneb naiste jaoks paika fakti, et abielludes muutuvad nad oma meeste omandiks ja tööriistaks.

Ignar Fjuk rääkis täna president Arnold Rüütli 85. sünnipäevale pühendatud konverentsil, et ühiskonnas möödunud aastal alguse saanud protsessid sarnanesid mingis mõttes eelmise ärkamisajaga – nii nagu 25 aasta eest, kui uut Eestit kujundavate seadustekstide algatused ja esimesed eelnõud said paberile pandud ja eluõiguse rahvaalgatuslikus korras, on rahvas jõudnud ka nüüd läbi Rahvakogu protsessi ja moodsa tehnoloogia taas seadusloome lätete juurde. Postimees avaldab kõne autori nõusolekul täismahus.

President Lennart Meri ütles 16 aastat tagasi kuldsed sõnad: «Euroopat ehitavad inimesed ja Euroopat ehitatakse inimestele. Sellepärast tuleb kindlaks teha, et inimestel oleks usku selle protsessi õiglusse.»

Näitleja ja lavastaja Jaan Tooming kirjutab, et ülerahvastatud ja hapras maailmas ei tea me keegi ette oma tundi, kuid surm on lõpmatust vegeteerimisest siiski parem.

Ameerika mõtleja Noam Chomsky leiab, et polnud ühtegi viisi, kuidas just Bostoni mõrvu ära hoida. Küll on lihtne viis hoida edaspidi ära samasuguseid rünnakuid: neid ei tohi lihtsalt õhutada.