Hiljuti teatasid Edinburghi ja Glasgow füüsikud, et neil õnnestus vaakumis aeglustada footoni liikumist 0,001 protsendi võrra. Uudis levis laialt. Tartu Ülikooli laineoptika professor, akadeemik Peeter Saari kommenteeris, et tema töörühm mõõtis mitte ainult aeglustumise, vaid ka kiirenemise mõne aasta eest täpsemalt.
Tiit Kändler: valguse aeglustamine püsib jätkuvalt uudsena
Teismelisena unistas Albert Einstein, milline näiks maailm, kui ta sõidaks valguskiirel. 1905. aastal, mil oli selge, et Maa ei kulge läbi liikumatu eetri, rajas Einstein «ülalt alla» oma relatiivsusteooria, mille teiseks postulaadiks sai «valguse postulaat». See kõlas nõnda: «Valgus levib tühjas ruumis alati kindla kiirusega, mis ei sõltu kiirgava keha liikumise olekust.» Et valguse osake footon on seisumassita ja mõnest vaatekohast nii osake kui laine, sai selgeks kvantfüüsika arendamise käigus. Valguse kiirus vaakumis on 299 792 458 meetrit sekundis ning see on suurim võimalikest energia ja info levimise kiirustest.
Eelmisel nädalal, 23. jaanuaril avaldas ajakiri Science Express artikli, milles Glasgow ülikooli ja Edinburghi Heriott-Watti ülikooli teadlased kinnitasid, et nad on esmakordselt aeglustanud valguse vaakumis. Ehitades vedelkristallist seadme, mis muudab individuaalsete footonite kuju, panid nad omavahel võistlema kaks footonit – üks neist läbis vedelkristalliseadme poolt moodustatud maski, teine mitte.