Keskerakondlasest riigikogu liige Yana Toom väidab Postimehe arvamusportaalis, et riigieksamite pingeridade abil venekeelsete gümnaasiumide eesti keelele ülemineku õigustamine on petujutt.

Riigieksamite pingeread on asjatundmatutele inimestele antud võimas relv, mida kasutatakse kahjuks valesti, kirjutab õpilasesinduste liidu juht Liina Hirv Postimehe arvamusportaalis. Selline olukord teeb aga kurja nii koolidele kui lastele, leiab ta.

Postimehe arvamusportaal avaldab muutmata kujul tänaseks kõikidesse koolidesse jõudnud  infolehehe, mis selgitab detailselt haridusministeeriumi kavandatava hariduskorralduse kaasajastamise eesmärke, põhimõtteid ja tegevusi.

Ajaloolased saatsid Emakeele Seltsi keeletoimkonnale avaliku pöördumise, milles soovitakse, et selts vaataks ringi oma otsuse, et ajaloosündmusi võib kirjutada väikese tähega. Ajaloolaste hinnangul tuleks arutelu jätkata ja nad avaldasid soovi selles arutelus osaleda. Postimees avaldab pöördumise muutmata kujul.

Statistika annab häiret – tänavu kasvas noorte tööpuudus isegi suvel ehk ajal, mil tavaliselt noori ikka ajutiselt tööle võetakse, kirjutab Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Edvard Ljulko Postimehe arvamusportaalis.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor paljastab Postimehe arvamusportaali kaheksandas suvekolumnis erakondade ja meedia suhtluse tagamaid, kuid teistsuguses võtmes kui Jürgen Ligi nädalapäevad varem.

Intelligentsust määravad nii geenid kui ka keskkond. Kumbki neist ei saa avaldada oma mõju teisest sõltumatult ja keskkonda parandades saab intelligentsuse taset ilmselt märgatavalt tõsta, kirjutab intelligentsuse uurija, psühholoogiadoktor René Mõttus.

See, kui mõnel pool maailmas minnakse varem kooli kui Eestis, ei pea panema meid muretsema, sest sageli õpetatakse seal esimestes klassides asju, mida meil lasteaias, rääkis Postimehele Tartu Ülikooli haridusteadlane Hasso Kukemelk.

Kool ei saa võtta endale ülesannet tasandada õpilaste päritolust tekkinud lõhesid, räägib haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis Postimehe arvamusportaalile. Ta meenutab ka uuringut, millest selgub, et õpilaste teadmistest pärineb vaid kümnendik koolist. Küttis leiab ka, et koolis on kasu ka eakatest õpetajatest, isegi kui uurimistulemused viitavad vastupidisele.

Politoloog Tõnis Saarts kirjutab, et rahastamisskandaali vähene tulemuslikkus on seletatav, kui käsitleme Eesti erakondi kui tüüpilisi kartelliparteisid ning tõdeme, et need institutsioonid – meedia, kodanikuühiskond ja Vabariigi President –, mis võinuks parteisid korrale kutsuda, seda ei suutnud, ei osanud või isegi ei tahtnud.

Reformierakonna rahastamisskandaali algusest on kulunud juba kolm kuud. Kõik, kaasa arvatud koalitsioonipartner IRL, ootavad järgmist käiku peaministrilt. Peaminister Andrus Ansip seisab aga sedavõrd kindlalt justiitsminister Kristen Michali selja taga, et saame vinduva skandaali juures rääkida juba päris selgelt peaministri vastutusest.

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) kirjutab Postimehe arvamusportaali seitsmendas suvekolumnis, et meedia moonutuste tõttu paistavad poliitikud, sealhulgas tema ise, teistsugused, kui nad tegelikult on.

Sotsioloog Andrus Saar räägib Postimehe arvamusportaalile, et Eesti edu Läti ees on tingitud meie paremast stardipositsioonist ning pole välistatud, et tulevikus – pikas plaanis – osutub lõunanaaber Eestist edukamaks.

Rohelise ilmavaateesindaja Kristiina Rebane kirjutab, et selle asemel, et luua kulukas projekt «Talendid koju», tasuks tähele panna olemasolevat inimressurssi ja soodustada koostöö tegemist.

Mikk Mutso kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et ühistranspordi ootepaviljonid  võiks keerata teist pidi ehk avatud osa kõnnitee, mitte sõidutee poole. See tekitaks autori hinnangul kõnniteedele rohkem ruumi näiteks jalgrataste ja lapsevankrite jaoks ning bussireisijad oleks paremini kaitstud müra, pori ja heitgaaside eest.

Praegu haarab surutis ühe piirkonna teise järel ja seetõttu võiks äsjases sõbralikus spordipeos näha ka pelglike inimlaste kokkutulemist, et muutuva maailma palge ees üksteiselt kindlust otsida, kirjutab kolumnist Mihkel Mutt.

Nädalavahetusel Metsaülikoolis esinedes öeldud mõtet, et matemaatika ainekava võiks kärpida ning seda võiks lasta teha kehalise kasvatuse õpetajal, tuleks käsitleda siiski vaid metafoorina, rääkis haridusminister Jaak Aaviksoo intervjuus Postimehe arvamusportaalile. Aaviksoo ei välista ka võimalust, et eraldi füüsika õpetamine võiks alata alles ülikoolis.