Nõukogude Liidu lagunemine jättis Venemaale hiiglasliku sõjamasina, mille ülalpidamiseks polnud enam raha ega vajadust. Viimane, järjekorras neljas armeereform muudab Vene sõjaväe moodsaks profiarmeeks, kirjutab erukindral Ants Laaneots. Millise ohu eest peab see Venemaad kaitsma, reedab ajalugu ja ütlevad Putini valimiseelsed artiklid.
 

Eesti Kunstiakadeemia fototudeng Ats Parve kritiseerib Postimehe arvamusportaalis tänaõhtust Raplamaa missi valimist kui näidet sellest, kuidas kinnistatakse macho-ühiskonda. Tema jaoks on kõige kummastavam, et selle ja teiste analoogsete ettevõtmiste – supermodellisaate ja TTÜ reklaamvideo – eest seisavad just nimelt naised ise.

Ekspoliitik ja õpetaja Jaanus Betlem kirjutab Postimehe arvamusportaalis tänase Suure Reede puhul, et Jeesuse ristilöömise ja hukkamise lugu on ennekõike armastuse tapmise lugu - selle asendamine kalkuse, hoolimatuse ja kättemaksukirega. Mida see lugu meile õpetab, mõeldes näiteks Varvara juhtumile?

Keskerakondlasest riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom kirjutab, et koalitsioon ei taha tegelikult vaesuses vaevlevaid lapsi päästa.

Mõttekoja Praxis veetavad valitsemise valvurid võtavad Postimehe arvamusportaalis kokku Andrus Ansipi kolmanda valitsuse esimese tegevusaasta.

Et täna saab Andrus Ansipi kolmas valitsus aastaseks, kutsub Postimehe arvamusportaal oma lugejaid üles arutlema selle üle, milline minister on oma ametis kõige paremini hakkama saanud. Palume tuua selle loo kommentaariumis välja ühe ministri nimi koos argumenteeritud põhjendusega.

Saagem tuttavaks Postimehe uue kolumnistiga! Tulevast nädalast on lubanud meie arvamusveergudel kord kuus üles astuda Alexander Stubb, Soome väliskaubandus- ja Euroopa asjade minister. Helsingis käis ministriga vestlemas Marti Aavik.
 

Teoloogiadoktor Ain Riistan kirjutab punkbändi Pussy Rioti kirikuesinemist ja Eesti poliitikute reaktsiooni analüüsides Postimehe arvamusportaalis, et usundiantropoloogilises võtmes võib ka aastatuhandete eest templite vastu võidelnud Jeesust pidada oma ajastu punkariks.

Naasnud talveilm põhjustas eile autojuhtide seas segadust, mis tõi kaasa rohkelt liiklusõnnetusi. Politsei kinnitas, et nii mõnegi avariisse sattunu väitel oleks suudetud õnnetus ära hoida, kui oleks kasutatud suverehvide asemel talverehve.

Ohtlikum kui ilukirjanduslik väljamõeldis on ajaloo seisukohalt pooltõde, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre Postimehe arvamusportaalis. Seevastu ajaloolise teksti tegelane, kes annab edasi ajastu vaimu, õpetab meid mõistma nii minevikku kui tänapäeva.

Kas me teame, missugune on ehtne ajalugu? Vastus seisnebki selles, et lahing ei käi mitte ajalugude, vaid narratiivide vahel, kirjutab Erkki Bahovski. Ning häirekellad helisevad valjusti nii meil kui ka mujal siis, kui midagi ei vasta tuttavale narratiivile.

Tiit Tarlap on pisut nukra loometeega ulmekirjanik. 1954. aastal sündinud autor debüteeris 1988 ajakirja Noorus jutuvõistlusel, järgnevail aastail tal midagi avaldada ei õnnestunud, kuid seda enam kirjutas ta niisama. Vale oleks öelda «sahtlisse», kuna Tarlapil on alati olnud olemas avaldamissoov, pole lihtsalt leidunud sobivaid avaldamiskohti: küll jäi soiku konkurss, kuhu ta saatis oma romaanikäsikirja, küll lõpetasid ilmumise ajakirjad ja ajalehed, kuhu ta mõne kaastöö oli saatnud või kus midagi parajasti ilmus.