Ivo Rull: arstide streik teeb nõutuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivo Rull
Ivo Rull Foto: Egert Kamenik / Postimees

Suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja Ivo Rull kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et arstid ei suuda mõista enda positsiooni tänase Eesti ühiskonna laiemas kontekstis. Ta selgitab ka, miks arstid ei julge õpetajate eeskujul massiaktsioone korraldada.

Annan endale aru, et kriitiliste mõtete avaldamine käimasoleva arstide streigi kohta võib olla tervistkahjustav tegevus. Sügisestest lehtedest kostub sahinat, et Arstide Liidu president Andres Kork olla pidanud kord paremaks mitte opereerida ajakirjanikku, kes oli tema tegevust kriitiliselt käsitlenud. Kui nii, siis on meie arstidel aeg Hippokratese vanne ümber defineerida.

Muidugi, suur osa Eesti arste väärib nii paremat palka, tasakaalustatumat töörežiimi kui muid sotsiaalseid hüvesid. Nagu seda väärivad väga paljud meie riigipalgalised õpetajatest päästjateni.

Kommunikatsioonispetsialistina teeb mind nõutuks arstide streigi eeskõnelejate vähene võimekus mõista arstkonna positsiooni tänase Eesti ühiskonna laiemas kontekstis. Arstid keskmiselt kuuluvad meie riigipalgaliste püramiidi tippu, ent oma täiendavaid palgasoove motiveerivad nad võrdlustes Skandinaavia kolleegide sissetulekutega. Kui nii hakkaksid tegema kõik palgatöölised, tuleks meil viivitamatult välja kuulutada üldstreik.

Mingil hetkel said streigiks valmistuvad arstid aru, et oma tänase palgataseme juures nad ühiskonna veelgi madalamapalgalise enamuse toetust ei leia. Siis tõsteti kilbile töökoormus.

Jällegi reaalne probleem, ent ka sellega on mitu aga. Esiteks on töökoormust siiski võimalik igal arstil ise reguleerida. Tohtrid, kes väärtustavad oma vaba aega või tervist kõrgemalt kui sissetulekuid, saavad rahulikumale režiimile siirduda ka streigita.

Teiseks peaksid arstid väga täpselt teadma, et suur osa nende patsientidest kannatab täpselt sama probleemi käes. Paraku elame ühiskonnas, kus ületöötamist peetakse pigem normiks kui hälbeks. Ehk nagu kunagine Haigekassa juhatuse esimees omal ajal valusalt tõdes – on saatus sündida Eestis. (Maailma laiemalt vaadates arvan, et oleme tänases Eestis kõik hoolimata oma muredest ja probleemidest pigem lotovõitjad.)

Arstide suhteliselt halvasti argumenteeritud streik võib osutada hoopiski karuteene õdedele ja meditsiinisüsteemi teenindavale personalile. Nemad tõesti teevad üldjuhul ränka tööd näruse palga eest. Kui arstide streik lõppeb eimillegagi, on õdedel hulga keerulisem on nõudeid uue streigiga survestada.

Ühe subjektiivse mõtte lisaksin lõpetuseks veel. Aasta alguse streigilaine ajal marssisid energeetikud ja raudteelased läbi linna ning õpetajad kogunesid Vabaduse väljakule miitingule. Praeguses arstide streigis sellised massiaktsioone teadaolevalt planeeritud pole. Õige kah, sest taolise kogunemisega paratamatult kaasnev linnamaasturite ja muude trendikate autode kontsentratsioon saadaks ühiskonnale oma sõnumi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles