Eesti praegune maksusüsteem kipub maksustama tarkust, mitte rikkust. Ja seda vaatamata retoorikale, et arendada tuleb suure lisandväärusega valdkondi, mille tulemusena tõuseksid inimeste palgad ja enam raha jääks Eestisse. Võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti riigieelarves sotsiaalkindlustusmaksude osakaal keskmiselt 12,6 protsendi võrra suurem ja tulumaksu osakaal samas 14 protsendi võrra väiksem.
Seega paistab Eesti silma suure tööjõumaksukoormusega ja madalate kasumimaksudega. Oleme oma tulumaksusüsteemiga, kus ei maksustata ettevõtte kogu kasumit, vaid üksnes dividendidena väljavõetud raha, maailmas ainulaadne.
Eesti riigieelarves moodustab sotsiaalmaks ligi 40 protsenti ja ettevõtte tulumaks kõigest kolm protsenti maksutuludest. Teisisõnu on riik sama hästi kui loobunud ettevõtete tulumaksust ning korjab raha sotsiaalmaksust ja ka tarbimismaksudest.
Eesti maksustab suuremas jaos ettevõtjad juba enne, kui nad on üldse kasumisse jõudnud. See tähendab, et peamine maksukoormus lasub tööjõumahukate ja kõrgepalgaliste valdkondade õlgadel. Ettevõtete suur maksustamine enne kasumisse jõudmist võib kaasa tuua selle, et maksud tasutakse laenurahast ning firma on sunnitud õige pea lõpetama pankrotiga. Samuti ei soosi selline maksusüsteem tarkade töökohtade loomist ja pärsib uute ettevõtete teket.
Kõrgetest tööjõumaksudest tulenevad ka kaks Eestis peamiselt levinud maksupettuse liiki: ümbrikupalgad ja dividendide maksmine palga asemel. Kuigi viimast skeemi võib pidada ka optimeerimiseks, on tegu siiski kasvava trendiga, mis vähendab riigieelarve tulusid.
Kõrge sotsiaalmaks on sageli ka takistuseks, miks ettevõtjad ei jaksa töötajate palka tõsta. Arutatud on küll suurtele palkade sotsiaalmaksu lae kehtestamist, mis ei aita aga madalamate ja keskmiste palkadega ettevõtteid, sealhulgas alustavaid firmasid.
Seepärast on põhjust diskuteerida sotsiaalmaksu määra alandamise üle ja vaadata praegune maksusüsteem laiemalt üle. On selge, et sotsiaalmaksu määra langetamine ilma mingit muud maksu tõstmata või kehtestamata ei tule kõne alla. Mida siis maksustada?
Pakume välja, et ettevõtete kogukasumit. See ei oleks ettevõtjate suhtes ei ülekohtune ega ka kahjulik. Sotsiaalmaks vähendab ettevõtete bilansimahtu maksukuluna juba enne kasumisse jõudmist, ettevõtte kasumimaks aga vähendaks bilansimahtu läbi kasumi ja raha kirje vähenemise ehk siis pärast kasumisse jõudmist. Selline lahendus oleks ettevõtjatele pigem kasulik, kuna jätaks neile enam kätte vabu käibevahendeid ning aitaks vältida likviidsusprobleeme.
Kuna muutus maksumäärades peaks tagama riigitulu vähemalt praeguses ulatuses, tuleb arvutada, kui suures määras tuleks kehtestada kasumimaks, et tulubaas ei muutuks. Arvutus oli järgmine: sotsiaalmaksu vähendasime kaheksa protsendi võrra, selle summa võrra suurendasime ettevõtete kogukasumit (sest see summa jääks siis ettevõtte tulusse) ning korrutasime saadud uue kasumi 16ga ning kõiki väljamakstud dividende korrutasime 21 protsendi asemel kümne protsendiga. Selline lähenemine (2010. aasta andmete põhjal) andis tulemiks umbes samasuure summa, kui on praegu riigieelarves sotsiaalmaksu ja dividendide maksu summa.
Seega: et vähendada sotsiaalmaksu ühe protsendi võrra, tuleks ettevõtte tulumaksu tõsta kahe protsendi võrra ning kui tahame vähendada sotsiaalmaksu kaheksa protsendi võrra, peame leppima ettevõtete 16-protsendilise tulumaksumääraga.
Nii nihutaksime maksukoormuse tööjõumahukamatelt valdkondadelt kapitalimahukamatele. Näiteks kui töötaja brutopalk on 12 000 eurot aastas, siis kaheksaprotsendiline sotsiaalmaksu alandamine vähendaks tööandja maksukulu 960 euro võrra.
Maksukoormuse osaline nihutamine tööjõumaksudelt kasumile soodustaks investeeringuid töötajatesse ja aitaks alustavaid ettevõtteid, kel on kasumisse jõudmiseni veel pikk tee käia. Ühesõnaga: madalamad tööjõumaksud soodustaks tarkade töökohtade ja ettevõtluse arengut Eestis.
Me ei taha väita, et pakutud idee tööjõumaksude alandamiseks on ainuõige lahendus. Küll aga tahame ärgitada ühiskonda välja tulema mõttekrampidest maksupoliitilistes küsimustes ja vaatama laiemalt, otsimaks tänapäevaseid lahendusi inimkapitali suuremaks väärtustamiseks. Praegune maksupoliitika ei soosi inimestesse investeerimist ja on saanud takistuseks väärtusahelas ülespoole liikumisel.
/nginx/o/2017/04/18/6563743t1hd1e6.jpg)