Tagasi
Presidendi kõnel oli kaks olulist fookuspunkti. Neist esimene keskendus sellele, et vaatamata Euroopat raputavale kriisile on Eestit kõige hullemast päästnud just meie lõimitus Euroopa Liitu. Kainestav oli presidendi meeldetuletus, et samavõrd või enamgi kui meie oma kokkuhoiupoliitika on meid august välja aidanud meie eelarvesse laekuvad Euroopa ühisvahendid.
Asjakohane oli ka presidendi terav märkus nende poliitikute aadressil, kes selle asemel, et Euroopa Liidu toimimist valijatele selgitada, asusid süüdistama rahvast väheses arusaamisvõimes.
Teine oluline teema oli usaldus ja poliitiline vastutus. Nõustun presidendiga, et valitsusliikmete käitumine tänases valituse juhterakonda räsivas rahastamisskandaalis kujundab Eesti tulevast poliitilist kultuuri ja kardetavasti mitte positiivses suunas.
Mõistes presidendi soovimatust sekkuda päevapoliitikasse oleksin ometi oodanud, et lisaks suurtele ja abstraktsetele teemadele leiaksid mainimist need mured, mis puudutavad vahetumalt Eesti üliõpilasi ja lapsevanemaid, arste ja õpetajaid, põllumehi ja omavalitsusjuhte, ja et president vaataks lähimineviku kriiside ja skandaalide kõrval rohkem eeloleva parlamendiaasta olulistele otsustuskohtadele ja aruteluteemadele.
