Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis räägib Postimehe arvamusportaalile, et koolide riigieksamite põhjal pingeritta seadmine ei eksita – ta peabki näitama vaid õpilaste hetkeoskust selle aasta eksamiülesandeid lahendada.
Kalle Küttis: koolipingeread ei anna väärpilti
4. september 2012, 20:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas suhtub haridusministeerium riigieksamite põhjal moodustuvatesse koolide pingeridadesse?
Läbi aegade on inimestele igasugused edetabelid meeldinud, sest need on lihtsad ja arusaadavad. Kui on nõudlust, siis on ka pakkumist. Neisse tuleks aga suhtuda rahulikult ja las igaüks leiab endale sealt seda, mida ta otsib. Minu arvates on see teema üle paisutatud.
Haridusteadlased ja huvirühmad kritiseerivad juba aastaid koolide riigieksamite põhjal pingeritta seadmist. Miks avalikustab ministeerium infot, mis võimaldab taolisi pingeridu koostada?
Esmalt tuleb veel kord meelde tuletada, et ei haridus- ja teadusministeerium ega ka eksamikeskus, mis nüüdseks on liidetud sihtasutusega Innove, ei ole pannud koole ritta. Avaldatud on konkreetsete koolide lõpetajate keskmised tulemused erinevates ainetes. Edetabeliks on need kokku liitnud ajakirjanikud.
Andmete avaldamist/mitteavaldamist reguleerib andmekaitse seadus ja vastavalt sellele on käitunud ka Innove.
Arvestades, et inimeste huvi koolide pingeridade vastu on väga suur, siis kuidas kavatseb ministeerium lahendada olukorra, kus eksamipingeread annavad olukorrast väära pildi, kuid inimeste nõudlus koolide pingeridade vastu on väga suur?
Ma ei ütleks, et pingeread annavad väära pildi. Nad näitavad täpselt seda, mida nad näitavad – õpilaste hetkeoskust selle aasta riigieksamite ülesandeid lahendada. Samas Eesti koolide pingerida see kindlasti ei ole.
Kuna riigieksamite tulemuste järgi valmistatud koolide edetabel näitab ainult ühe aasta tulemusi, ei saa neid selles mõttes tõsiselt võtta. Aga kui jälgida tulemuste dünaamikat mitme aasta vältel, siis mingeid järeldusi ühe või teise kooli töö kohta saab teha. See on kasulik teave nii ametnikele, koolile endale kui ka lastevanematele.
Samas tuleb tähele panna, et see edetabel ei ütle mitte midagi põhihariduse taseme kohta, sest koostatakse ju riigieksamite tulemuste põhjal, mida teevad gümnaasiumilõpetajad.
Lisada tuleb veel asjaolu, et ühes ja samas tabelis on koos nii nii-öelda tavalised gümnaasiumid kui ka need, kuhu õpilasi valitakse läbi väga tiheda sõela. Loomulikult on viimastel seega paremad tulemused.
Millest lähtuvalt tuleks koostada ideaalne koolide pingerida? Kas riik on valmis võtma senisest ideaalilähedasema pingerea tegemise enda ülesandeks? Mis on saanud ministeeriumi enda kunagisest algatusest luua alternatiivne koolide pingerida?
Mina ei koostaks mingeid pingeridu. Praegu on see ajakirjanduse leib ja selleks võiks ta ka jääda. Mõni aeg tagasi selline mõte ministeeriumis hõljus, kuid ju see idee siis ei lennanud, et ta soiku jäi.
Ma ei arva, et selliste pingeridade koostamine võiks olla täna ministeeriumi prioriteet. Praegu on palju olulisemat teha. Samas ei saa me kedagi keelata neid pingeridasid koostamast.
Kui viljakaks hindate seniseid katseid pakkuda alternatiivi eksamipingeridadele (näiteks koolid.ee)? Mida arvate Margit Sutropi ideest, et riik võiks hakata eksamipingeridade tasakaalustamiseks jagama koolidele isiksuse arengu ja koostöö soosimist tunnustavat «Arengut toetava kooli» kvaliteedimärki?
Minu arvates riik seda tegema ei pea. Näen selles loos iva ainult siis, kui toodaks välja see, kus üks või teine lõpetaja põhikoolis käis, ja selle kaudu ilmneks keskkoolis saadav lisaväärtus. See aga muudaks pildi ilmselt nii kirjuks, et sellega keegi ei tegele, ja tulemus poleks ka nii lihtne ja selge.