Eesti elanikkond vananeb. See ei ole ainult Eesti omapära, vaid kogu Euroopa on selle probleemi ees. Muu hulgas tähendab see, et üha enam peavad pered pühendama aega eakate pereliikmete eest hoolitsemisele.
Riho Rahuoja: väärikas vananemine – hooldus ja hoolimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks eakate pikaajalise hoolduse ja hooldusravi üks probleeme on see, et teenused jaotuvad kahe valdkonna, hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna vahel. Samas, ükskõik kuidas ka töö on ühes või teises süsteemis korraldatud, inimene oma muredega ei tohi kahe süsteemi vahele jääda.
Tavaliselt kõneldakse eakate kontekstis hooldekodudest. Eelmise aasta lõpus oli Eestis 119 hooldekodu, kus oli kohti 5407 inimesele. Reaalselt oli neis elanikke ca 5100. Kui vaadata viimaseid aastaid, siis näeme, et on kasvanud nii hooldekodude elanike kui ka kohtade arv. Võib väita, et keskmiselt tuleb aastaga hooldekodudesse juurde 200–250 inimest.
Põhjused, miks hooldekodu kasuks otsustatakse, on erinevad. On inimesi, kes on teinud valiku teadlikult, et elusügis eakaaslaste keskel turvalises ja sõbralikus õhkkonnas veeta. Ja on neid, kes vajavad pikaajalist hooldamist ning abi igapäevastes toimingutes. Kui aga eakal on tihti vaja meditsiiniõe abi, kas süsti või sidumisi, siis on õige koht hooldushaigla.
Tervishoiuameti andmete põhjal on Eestis hooldusravi voodikohti 1647. Kui siia juurde arvestada hooldekodu kohad, on meil olemas 7054 kohta. Küsimus pole aga niivõrd kohtade arvus, vaid selles, milliseid teenuseid pakutakse, ja võimaluses nende eest maksta.
Paljud hooldekodusse või hooldushaiglasse suunatud tuleksid tegelikult ise oma kodus kenasti toime. Paraku ei paku kõik kohalikud omavalitsused koduhooldusteenust ning ka koduõenduse teenus on alles arenemas.
Hooldusvajaduse hindamiseks on meil olemas küsimustik kohaliku omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Tervishoius on hindamiseks kasutusel metoodika (interRAI), mille digitaliseerimine on olnud tõesti pikaajaline. Kuid ka praeguste vahenditega on võimalik hinnata inimeste abivajadust. Alati ei ole digitaalsed süsteemid imerohi. Hoolduse kvaliteet sõltub eelkõige hooldustöötajast – millised on tema oskused, teadmised ja suhtumine. Riik pakub tänavu just neile põhjalikku täienduskoolitust ning uusi käsiraamatuid.
Sotsiaalministeeriumis valmis eelmisel kevadel integreeritud pikaajalise õendus- ja hooldusabi kontseptsioon, mis lähtub iga inimese vajadustest ja soovidest. See seob tugevamini tervishoiu- ja sotsiaalteenused ning toetab eakate toimetulekut kodus nii kaua kui võimalik. Koostamisel on olnud kaasatud kõik huvigrupid nii hooldusravi kui sotsiaalhoolekande valdkonnast. Paraku jääb selliste põhimõtete paikapanemisel alati keegi eriavamusele ning mitte kõigis küsimustes ei saa kokku leppida.
Rahast ei saa me üle ega ümber. Hooldekodusid on erinevaid, lisandunud on mitmed erakätes eakatekodud. Nii on ka hinnavahemik üsnagi aukartustäratav ja summad kõiguvad 4000 – 17 000 kroonini. Kui me võtame samas ette hooldusravi arvud, siis 2005. aastaga võrreldes on kogu hooldusravile kulunud summad haigekassa eelarves kasvanud praegu 2,2 korda. Sealhulgas kulutused statsionaarsele hooldusravile 2,6 korda.
Eriarstiabi kulud suurenesid samal ajavahemikul 1,8 korda. Siit näeme, et hooldusravi on eelisarendatud. Hooldushaiglate tingimuste parandamisel saame kasutada euroraha, et meie eakad saaksid väärikalt vananeda. Kokku on õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud 431 miljonit krooni. Sotsiaalministeerium töötab suveks välja toetusraha taotlemise tingimused.
Kindlasti on hoolduse ja õendusabi korraldamisel oluline ka abivajaduse hindamine ning infovahetus valdkondade vahel. Tuleval aastal valmib sotsiaalministeeriumis elektroonne sotsiaalteenuste andmeregister STAR. Tulevikus on võimalik register siduda ka e-tervise süsteemiga, mis aitab kaasa info kiirele liikumisele. Kuid tuleb tõdeda, et koostöö tegemiseks tervishoiu- ja hoolekandesektori vahel ei ole ka praegu takistusi.