Jüri Ratas: riik ei tohi võtta endale üle jõu käivaid kohustusi

Jüri Ratas Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Opositsioonilisse Keskerakonda kuuluv Jüri Ratas ütles täna enne Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimist riigikogus, et riik ei tohi võtta endale kohustusi, mida ta ei suuda täita või täidab oma inimeste elukvaliteedi arvelt.

Euroopa stabiilsusmehhanism on läbi suve olnud üks kõige põletavam poliitiline teema. See on puudutanud oma igapäevast tööd tegevat inimest maal või linnas ning ka kõiki riigikogu liikmeid. Üsna väheseid on see teema ükskõikseks jätnud ning seda arusaadavalt. Suur summa tuleb mõne aasta jooksul sisse maksta, väga mahukas garantii anda ning ikkagi jäävad lõputud küsimused. Usun, et me praktiliselt kõik oleme pidanud selle suve jooksul kuulma või vastama küsimustele, miks Eesti toetab endast oluliselt rikkamaid riike. Kindlasti on see küsimus siiras ja arusaadav. Võime ju öelda, et ühelt poolt meil ei ole suuri probleeme oma fiskaalpoliitikaga, kuid teisalt defitsiiti ja vajadust eelarveliste ressursside järele on paljudes sektorites.

Eelnõu vastuvõtmisel saab Eesti endale 1,3 miljardi euro suuruse kohustuse, millest ligemale 150 miljonit eurot läheb käiku sissemakstava kapitalina. Me võime siin arutada, kui suur on tõenäosus, et see kohustus pöördub täies ulatuses täitmisele meie vastu, kuid Eestil tuleb igal juhul arvestada kõige halvema stsenaariumiga ehk garantii täitmisele pöördumisega. Seda, et selliste mustade stsenaariumitega tuleb majanduses tõsiselt arvestada, on meile õpetanud viimased aastad. Ettearvamatust ja üllatusi kahjuks negatiivses võtmes on olnud nii era- kui ka riigisektoris. Seega on endiselt puudu vastus küsimusele – ma usun, et nii opositsioonil kui ka koalitsioonil –, kelle või mille arvelt see raha kiirkorras võetakse.

Kindlasti on omaette küsimus oma laenuvõime ärakasutamine võõraste riikide abistamiseks. Seda laenuvõimet oleks võimalik kasutada oma riigis vajalike investeeringute tegemiseks ja Eesti inimeste heaolu parandamiseks. Väga paljud rahvale antud lubadused on meil jäänud kriisiaastatel täitmata. Näiteks miinimumpalk viimase nelja aasta jooksul on vaid mõne euro suurenenud ning hinnatõus on selgelt kiirem kui keskmise palga tõus.

Kohati on mul kummaline vaadata, kuidas ESMi kõige suuremad toetajad on liberaalse turumajanduse pooldajad, kes peaksid uskuma, et turg ise lahendab kõik probleemid ning riikide sekkumine sellises olukorras on vale. Eri reitinguagentuurid on abivajajate riikide kohta andnud küllaltki negatiivseid hinnanguid. Võlakirjaturud on andnud selge hinnangu nende riikide jätkusuutlikkuse kohta läbi kõrgete võlakirja intressimäärade, mis on olnud kohati lausa kahekohalised. Euroopa keskpanga teostatavad probleemsete riikide võlakirjade ostud järelturult on väga kahtlase väärtusega ning balansseerivad hea maitse piiril.

Olukord, kuhu me oleme tänaseks jõudnud, on tekkinud puudulike sanktsioonide tõttu. 1997. aastal võeti Amsterdamis vastu stabiilsuse kasvu pakt, mis pidi tagama, et liikmesriigid jätkaksid jõupingutusi fiskaaldistsipliini hoidmiseks ka pärast ühisraha kasutuselevõtmist. See tähendab, et Maastrichti kriteeriumeid peab riik täitma ka pärast euroalaga liitumist. Reaalsuses on aga tekkinud olukord, kus riike karistatakse ainult siis, kui nad veel ei ole euroala liikmed, neil lihtsalt ei lasta euroga liituda. Kui aga riik on juba jala ukse vahele sisse saanud, ei huvita see suuresti enam kedagi.

Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ette nähtud 60-protsendilist võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Lubage, et ma seda viimast lauset kordan: Eurostati andmetel ületas Maastrichti kriteeriumites ette nähtud 60-protsendilist võlakoormust selle aasta esimeses kvartalis 12 euroala riiki. Maastrichti kriteeriumite täitmine ei saa olla eesmärk ainult euroalaga ühinedes. Neist kriteeriumitest peavad kõik liikmesriigid igapäevaselt lähtuma. Näib nii, et tegemist on küll üsna lihtsa, kuid samas väga distsiplineerivate kriteeriumitega. Neid täites ei oleks eurotsoonis kindlasti täna sellist kriisi ja ka valestimõistmist.

Positiivne on, et Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimine ja rakendamise seadus on tänaseks teiseks lugemiseks oluliselt muutunud. Siinkohal ma tahan fraktsiooni nimel tänada rahanduskomisjoni esimeest ning Isamaa ja Res Publica Liitu ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda tehtud töö osas. Tänu nendega toimunud koostööle on välistatud võimalus, et riigikogu muutuks Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu vastuvõtmisel programmitud robotiks. Tehtud töö tulemusena on tagatud, et ESMiga seotud rahalisi otsuseid arutab riigikogu täiskogu ning seeläbi on kaasatud siseriiklikku menetlusprotsessi võimalikult laiapõhjaline esinduskogu.

Keskerakonna fraktsioon saavutas oma muudatusettepanekutega selle, et ESMis olemisega ei riku valitsuskoalitsioon Eesti vabariigi põhiseadust, meie riigi alustala. Vastasel juhul oleks Eesti põhiseadusega küsitavas kooskõlas olukord, kus komisjon väljendab riigikogu seisukohti, ilma et riigikogu täiskogul oleks õiguslik võimalus selles küsimuses seisukoht võtta. Samuti tekib rahandusministril kohustus anda riigikogu istungil igal aastal ülevaade antud stabiilsustoetustest ja Eesti vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Selle muudatusega tagatakse riigikogu kaasatus.

Küll aga ei ole mutunud Keskerakonna fraktsiooni seisukoht Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu sisu osas. Leiame jätkuvalt, et 1000 eurot kohustust iga Eestis elava inimese kohta on koorem, mida Eesti ei pea endale võtma. Nii nagu eraisik ei tohi endale võtta üle jõu käivaid kohustusi, ei tohi seda teha ka riik, mida ta ei suuda täita või täidab oma inimeste elukvaliteedi arvelt.