Tagasi
Milliseks hindate Eesti arengut taasiseseisvumise järgsel perioodil – on see edu- või häbilugu?
Maailm ei ole must-valge, vaid värviline. Nii on ka taasiseseisvunud Eesti arengulooga, kust võib leida erinevaid toone. Võrreldes nüüd juba rohkem kui kahe aastakümne taha jäänud minevikuga on pilt võrratult optimistlikum, kuid tulevikku vaadates tuleks säilitada kaine ja asjalik vaade. Milleks peaksime eestlaseks olemist häbema?
Tänu millele on Eesti praegu edukam kui Läti, kui öelda ausalt ja ilustamata?
Riigielu ei ole spordivõistlus, kus tuleb iga hinna eest olla parem kui teised. Meenutagem kunagist kompartei üleskutset – Nõukogude Liit peab järele jõudma ja ette minema Ameerika Ühendriikidest.
Kui Eesti ongi mõnede arengunäitajate poolest rahvusvahelistes võrdlustabelites naabritest eespool, siis ei ole sellele kindlasti lihtsat vastust ega üht ja ainukest põhjust. Näiteks, Eesti kui eduka e-riigi kujunemisel mängisid rolli vähemalt kolm tegurit: telekommunikatsioonisektori varajane erastamine, koolide komputeriseerimine Tiigrihüppe programmi raames ning Eesti inimeste uudishimu ja valmisolek uuega kaasa minna.
Mida ennustate Eestile tulevikuks – millal läheb Läti või Leedu arengus meist mööda ja millest see sõltub?
Sellele küsimusele vastamiseks tasub õppida hiljuti olümpiamängudelt medalitega naasanud meestelt – võistlus ei käi vastastega, vaid iseendaga. Kui me suudame Eestis oma probleemidega hakkama saada, pole vaja kartlikult naabrite poole piiluda, kas nad meile juba päkkasid ei näita.
Postimehe arvamusportaal küsib 20. augusti puhul erinevate avaliku elu tegelaste kommentaare sellele, kas ja miks on Eesti oma lõunanaabritest taasiseseisvumisjärgsel ajal edukamaks osutunud.
