Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimehe asetäitja Pille Juus kirjutab, et õppe- ja ainekavad peavad olema suunatud pädevuste ja asjatundlikke teadmiste/oskuste väljaarendamisele, kuid õpilane vajab ajastu muutustele vastavat haridust.
Pille Juus: õpilane vajab ajastu muutustele vastavat haridust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt selle väljaütlemise kohta, et matemaatika ainekava võiks anda kehalise kasvatuse õpetajale kärpida, kes siis roogiks sealt välja kõik selle, mida tal elus vaja pole läinud.
Sellest võib välja lugeda retoorilise näite, millesse ei tohiks liialt tõsiselt suhtuda, kuigi ei peaks jääma täiesti tähelepanuta.
Härra haridusministril on õigus, kui ta väidab, et õppe- ja ainekavad peavad olema suunatud pädevuste ja asjatundlikke teadmiste/oskuste väljaarendamisele.
Ainekavad peavad olema tänapäevase õpilase teenistuses ja pidama silmas õpilase tulevikku.
Kui riikliku õppekava suuremahuliselt kärpida, siis võtame õpetajatelt ja ka õpilastelt valikuvabaduse ja see piirab veelgi enam hariduse elulähedaseks muutmist.
Praegu on üldised haridusmallid ja ühiskonna ootused enamasti tulemuspõhised. Selle põhimõtte muutmine võtab aega. Õpetajal peab olema selge pilt, missuguse õpilase pädevuse arendamisele on tema tegevus suunatud.
Pole mõtet kärpida kärpimise pärast. Õppekava on sama elus ja arenev nagu õpilane, kes areneb selle najal, ning õpetaja, kes püüab teda sellel teel juhendada.
Ainekavad tuleb niimoodi omavahel siduda, et üks toetab teist, eelmine kooliaste annab järgmisele kooliastmele tugeva põhja ning õppimine koolis kujuneks terviklikuks arenguks.
Õpilasele peaks jääma uudishimu ning tahe õpitavat omandada. Siinkohal on mõned asjad siiski sellised, ilma milleta ei saa järgmist taset saavutada. Õppimine on nagu jadaühendus, kus üks puuduv või rikkis osa võib rikkuda kogu terviku.
Õppekava saab arendada vaid praktika, koostöö ja põhjaliku analüüsiga. Kui praktikat pole, pole ka midagi analüüsida. Vajalik on õpetajate koostöö ja siin saavad abiks olla õpetajate ühendused ning nendevaheline tihe side.
Ainult nii on võimalik oma kogemust jagada ja vahendada, arutleda, analüüsida kolleegidega teistest ainevaldkondadest. Olla õpetajana ergas ja õpilastele teadmisi/oskusi sütitav.
Koostöö paremaks jätkamiseks otsustas Eesti Kehalise Kasvatuse Liit liituda MTÜga Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, kelle eesmärkideks ongi arendada õpetajate ühenduste vahelist koostööd, vahetada kogemusi ja toetada ühtset arengut.
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja tegevuste käigus on õpetajate ühendused tõsiselt tegelenud nii hindamise kui ka lõimingu tutvustamise ja võimaluste avardamisega. Peaeesmärk on ikkagi laste hariduselu rikastamine ning terviklikkus.
Õpilase mitmekülgne arendamine on põhihariduse alusväärtus, mille põhjal toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.
Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
Siin ongi konks, mis annab võimaluse mitmeti mõelda ja tegutseda.
Õpilane vajab ajastu muutustele vastavat haridust ja seetõttu peab ka muutuma kooliharidus mitmekülgsemaks ning seostetunnetuslikumaks.
Kindlasti on vajalik koostöö ka õpilasliiduga. Nende julgete arvamuste ja väljaütlemiste taga on sügav sisu, huvi ja tahe kaasa rääkida.
Oma osa on ka õpetajahariduse strateegia väljakujundamisel. Taseme- ja täiendkoolitus peab võimaldama nii tulevastel kui ka praegustel õpetajatel oma teadmisi täiendada nii teaduspõhises kui ka praktilises võtmes.