Tagasi
Lastevanemate Liit on sarnase lähenemise vajadusest rääkinud vähemalt viimased 5-6 aastat.
Tõsi, meie nägemuses võiks koolis õpitavale hinnangu andmisega tegeleda erinevate valdkondade tipptegijad, ainult et nemad ei hindaks mitte enda valdkonnas õpitavat, vaid diametraalselt vastasvaldkonda (kui niimoodi võimalik hinnata on).
Näiteks võiks tippfüüsik (miks mitte Ene Ergma) anda hinnangu muusikaõpetuse õppekavale, tippmuusik (näiteks Eri Klas jne) füüsika omale, kirjanik võiks hinnata bioloogiat, geneetik kirjandust jne.
Inimesed, kes on omas valdkonnas tippu jõudnud ja omavad mitte ainult piisavat elukogemust, vaid ka laia silmaringi, peaksid olema piisavalt pädevad ütlemaks, mis on ühes või teises valdkonnas õpitust või ka õppimata jäänust neile nende eluteel vajalik olnud.
Kuidas sellised tegijad leitakse? Pakume välja n-ö delfi-meetodi. Võiks küsitleda tuhandet juhuslikku inimest ja paluda neil nimetada erinevate valdkondade tipptegijaid. Kelle nimed kõige sagedamini välja tulevad, neid võiks ministeerium sellesse tarkade klubisse paluda.
Usume, et tulemuseks oleksid ainekavad, milles puuduks mittevajalik ballast.
Haridusminister Jaak Aaviksoo käis nädalavahetusel Metsaülikoolis esinedes välja mõtte, et matemaatika ainekava võiks kärpida ning seda võiks lasta teha kehalise kasvatuse õpetajal. Eilses intervjuus Postimehe arvamusportaalile ta siiski pehmendas mõtet, väites, et seda tuleks käsitleda vaid metafoorina.
