Juhtkiri: miinuste erinevus

Riigivaraseaduse järgi osaleb riik sihtasutuses kolmel põhjusel – riigivõimu teostamiseks, riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil ja tulu saamiseks. Sellesse viimasesse tuleb aga suhtuda suurte reservatsioonidega, sest eelmisel aastal oli riigi osalustega sihtasutuste miinus kokku 8,9 miljonit ja pluss 8,5 miljonit, nii et kokku ikkagi miinus. Vahe pole küll suur, kuid siiski olemas ja ettevaatlikuks teeb asjaolu, et miinused on kasvav trend – 2010. aastal oli negatiivne tulem sihtasutustes kokku 6,4 miljonit.

Ahastada selle üle, kui halb peremees on riik, oleks siinkohal veidi ebaõiglane. Riigi asutatud 67 sihtasutusest jõudsid eelmisel aastal null- või pluss-tulemuseni 38. Et iga sihtasutuse mõte pole kasumi teenimine, paljude puhul oleks selle nõudmine lausa alusetu, siis tuleb ka null-tulemust positiivseks lugeda.

Siiski ei saa kestvate miinustega rahul olla, see võib olla märk nii nõrgast juhtimisest kui ka liigsetest riskidest, kuid et sihtasutuste eesmärgid ja tegevusalad on äärmiselt erinevad, siis on erinevad ka nende negatiivse aastatulemi põhjused.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi all tegutsev sihtasutus Kredex on loodud eesmärgiga parandada ettevõtete rahastamisvõimalusi ja maandada ekspordiga seotud krediidiriske.

Sellise sihtasutuse puhul on negatiivne aastatulemus – 3,2 miljonit – isegi mõnevõrra ootuspärane: majanduskriisi ajal võetud riskid ilmnevad mõningase viiteajaga, kuid ettevõtjate finantseerimisel riskimine ongi selle sihtasutuse üks ülesanne.

Arvestades, et 2009. aastal, kriisi põhjas, oli Kredexi tagatud laenude tasumisega probleeme viiendikul ettevõtetest ja praegu vaid viiel protsendil, siis on põhjust olla selle sihtasutuse tuleviku suhtes optimistlik.

Miljoni lähedale küündiva aastamiinusega (800 000) ettevõtluse arendamise sihtasutus on aga näide teistsuguste toonidega miinusest. EAS ise ütleb küll, et nende negatiivne tulemus oli ette teada – riik olevat tellinud tegevusi suuremas mahus kui riigieelarvest raha anti.

See tuletab pigem meelde rahvasuist ütlust «põhjuse leiab alati». Rahalise miinuse juures on arendamise tulemuslikkus vähe veenev, sest need kaks ei käi lihtsalt kokku. Ka pole EASi riskid võrreldavad Kredexi omaga, seega oleks null-positiivne eelarveaasta ootuspärane ning juhtimine peaks suutma selle tulemuse tagada.

Rahandusministeerium ütleb, et eesmärkidest olenemata tuleb ka sihtasutuste puhul kahjumlikku tegevust taunida, enamgi veel, kui kahjumiga on töötatud mitu aastat järjest, siis tuleb sihtasutuse tegevus kas lõpetada või radikaalselt ümber korraldada.

See, kumb lahendus iga konkreetse miinus-sihtasutuse puhul valida, sõltub mitmest asjaolust, kõige enam aga sellest, mis eesmärgil sihtasutus ellu on kutsutud. Selge on ka see, et konservatiivse riigieelarve poliitika puhul, nagu Eestis ollakse harjunud, ei taha pikaajalisele miinusele keegi peale maksta.