Miks otsustavad kaks inimest abielluda? Koos elada saab ju ka riigi ja jumala ees – kuidas keegi soovib – tõotusi andmata. Suure armastuse või hoopis sotsiaalse positsiooni ja mõne materiaalse hüve pärast? Küllap leidub igasugu näiteid ja kes ütleks, et üks või teine põhjus on vale. See on kahe inimese vabast tahtest sündinud otsus.
Kohalike omavalitsuste ühinemisel pole armastusega erilist pistmist. Kuid teatud määral sarnast kindlusetunnet, mida abielu teatud plaanis (nii inimestele kui ka riigile) pakub, annab ka naaberomavalitsuste otsus leivad ühte kappi panna.
Kui üldisemas pildis ja eemalt näib valdade ühinemine tihti vaat et vältimatu, pole lähemal vaatlusel peaaegu kuskil sellega tegelikult otsest kiiret. Nelja-viie aasta perspektiivis ei sünni midagi nii ootamatut, mis sunniks poliitiliselt ebamugavaid ning administratiivselt keerukaid samme astuma.
Seega võib teema vabalt liikuda ka järgmisse valimistsüklisse, järgmiste vastutajate otsustada. Täpselt nii ongi läinud: ka 2013. aasta sügisel aset leidvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste eel ei paista Eestis tulevat suuremat valdade ühinemise buumi.
Samas mõistavad kodanikud päris hästi, et paljudes valdkondades, nagu transport, jäätmemajandus, haridus jne, on niikuinii sisuliselt iga otsus naabritega seotud. Inimgeograafid kinnitavad, et rahva ruumiline mobiilsus ja pendelränne (töö ja kodu vahel liikumine) on praegusajal kõvasti kasvanud, mõjutades avalike teenuste korraldust.
Eri omavalitsustel on muidugi oma iseloomulikud mured ja liigse tsentraliseerituse korral kaugeneb kodanikust ka demokraatia. Seepärast on esmase tähtsusega siiski koostöö, millega kipuvad paraku pigem kehvapoolsed lood olema. Nii ei edene paljud asjad, millest võiks kodanikele tulu tõusta.
Suur-Tallinnast ühe omavalitsusena vaevalt et kunagi kuuleme (pakutud on ju isegi, vastupidi, pealinna tükeldamist), kuid kodanike huvides oleks siiski ühine asjaajamine.
Viimaste nädalate ühistransporditeema on ses osas märgiline. TTÜ professor Dago Antov on ERRi usutluses otsesõnu öelnud: lähivallad tuleks arutellu kaasata ja koostada ühtne ühistranspordikava. Selle asemel tehakse aga otsuseid, kus suur poliitiline koefitsient lämmatab eos igasuguse ratsionaalsuse.
Riik ei pea haldusreformi tegema joonlauaga. Kuid olukorras, kus üks omavalitsus teeb teise suhtes rehepappi või kus kirjutatakse end sisse ja välja mingite hüvede või teenuste huvides, tuleks riigil sekkuda. Mõnel juhul võiks lahendus olla ka sundühendamine.