Argo Ideon: Hispaania tagatis

Reedel leppisid euroala rahandusministrid kokku Hispaania pankadele kuni saja miljardi euro suuruse abi andmises. Soome on ainus euroriik, kes saab oma laenule Hispaanialt tagatise. Eesti ja muud maad seda ei taotlenud.

Kas põhjanaabrid olid tõesti teistest kreeditoridest nutikamad? On sellest tagatisest ka reaalselt kasu?
Soome nõude taust on eelkõige sisepoliitiline. See seondub läinudkevadiste parlamendivalimistega, kus eelkõige Lõuna-Euroopa maade toetamine tõusis kampaania keskmesse ja abistamise vastu agiteerinud Põlissoomlaste partei sai paremuselt kolmanda tulemuse.

Opositsiooni tugev surve pani ka praegused Soome valitsusparteid toetamise reeglite suhtes rangeid seisukohti võtma. Tulemusena jõudis punkt tagatiste nõudmisest Koonderakonna-sotside valitsusprogrammi. Sisuliselt on Soome valitsuskabinet nii fakti ees: tagatisenõudest ei saa poliitiliselt loobuda, ükskõik, kas see konkreetsel juhtumil on mõistlik või mitte.

Kas see Hispaania kaasuses oli tegelikult otstarbekas, selles ei ole üksmeelt Soome valitsuserakondades endiski. Peaministripartei Koonderakonna parlamendifraktsiooni esimees Jan Vapaavuori andis Helsingin Sanomatele intervjuu, milles kahtles, kas tagatisenõue on Soome huvides või jätab pigem kummalise mulje. Sotside esimees, rahandusminister Jutta Urpilainen, kelle alluvad samas tagatise üle kõnelusi pidasid, kommenteeris seepeale, et Vapaavuori «mängib Hispaania meeskonnas».

Soome on lubanud tagatislepingu osaliselt avalikustada. Praegu on teada, et seda ei sõlmita mitte Hispaania riigiga, vaid pankadele kuuluva hoiuste tagamise fondiga.

Tagatise suurus on 40 protsenti Soomelt laenatavast rahast – maksimaalselt 770 miljonit eurot. See paigutatakse tugevamate euroriikide võlakirjadesse ja kuulub väljamaksmisele juhul, kui Hispaania oma riiklikule pangasektori rekapitaliseerimise fondile (FROB) 12,5 aastaks minevat summat ei tagasta.

Kuid kindlusel on ka oma hind: Soome loobub igasugusest intressitulust Hispaania laenu pealt. Esialgu on EFSFi antav laen küll nullintressiga, kuid hiljem ESMi antav lisa ei pruugi seda olla. Lisaks on Soome lubanud teha kogu oma sissemakse ESMi ühekorraga, Eesti näiteks teeb mitme aasta jooksul.

On ka suhteliselt selge, et kui maksejõuetus peaks kunagi tabama Hispaaniat, mis on erinevalt Kreekast oluline tööstusriik ja Euroopa suurimaid majandusi, siis on üleeuroopaline kriis juba nii kõikehõlmav, et kahjud sellest olukorrast ületaksid siin põhja poolgi mitu korda igasugused küsitud ja saadud tagatised.